Euroopa Liidu L 130/2019

17.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 130/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/787,

17. aprill 2019,

milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 (3) on osutunud piiritusjookide sektori reguleerimisel edukaks. Arvestades aga viimase aja kogemusi ja tehnoloogilisi uuendusi, turu arengut ja tarbijate kasvavaid ootusi, tuleb siiski ajakohastada piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise norme ning vaadata läbi piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise ja kaitse nõuded.

(2)

Piiritusjookidele kohaldatavad normid peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, kaotada teabe asümmeetria, hoida ära eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi. Need peaksid kaitsma liidu piiritusjookide saavutatud maine nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui need tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata selle traditsioonilisi omadusi.

(3)

Piiritusjoogid on liidu põllumajanduse oluline müügiväljund ja piiritusjookide valmistamine on selle majandusharuga tihedalt seotud. See seos määrab kindlaks liidus valmistatud piiritusjookide kvaliteedi, ohutuse ja maine. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandusliku toidutööstusega.

(4)	Piiritusjookide suhtes kohaldatavad õigusnormid kujutavad endast erijuhtumit, võrreldes üldnormidega, mis on sätestatud põllumajandusliku toidutööstuse jaoks, ja neis tuleks arvesse võtta ka eri liikmesriikides kasutatavaid traditsioonilisi valmistamismeetodeid.

(5)

Käesolevas määruses tuleks sätestada piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise selged kriteeriumid, ilma et see piiraks liidu erinevate ametlike keelte ja tähestike kasutamist. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ka nõuded põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide valmistamisel ning piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.

(6)	Et tulla vastu tarbijate ootustele ja järgida traditsioonilisi valmistusviise, peaksid piiritusjookide valmistamiseks kasutatav etüülalkohol ja destillaadid olema eranditult põllumajanduslikku päritolu.

(7)

Tarbijate huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi liidu turule lastud piiritusjookide suhtes, olenemata sellest, kas need on valmistatud liikmesriikides või kolmandates riikides. Selleks et säilitada liidus valmistatud piiritusjookide maine maailmaturul ja seda parandada, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka liidus ekspordiks toodetavate piiritusjookide suhtes.

(8)	Piiritusjookide määratlustes ja tehnilistes nõuetes ning piiritusjookide kategooriateks liigitamisel tuleks jätkuvalt võtta arvesse traditsioonilisi valmistusviise. Ühtlasi tuleks kehtestada erinormid teatavate piiritusjookide jaoks, mis ei kuulu loetelus esitatud kategooriatesse.

(9)

Piiritusjookide suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1333/2008 (4) ning (EÜ) nr 1334/2008 (5). Siiski oleks vaja kehtestada lisanormid toiduvärvide ning lõhna- ja maitseainete kohta, mida tuleks kohaldada üksnes piiritusjookide suhtes. Samuti on vaja sätestada lisanormid lõhna- ja maitseainete, toiduvärvide ja muude lubatud koostisosade lahjendamise ja lahustamise kohta, mida tuleks kohaldada üksnes alkohoolsete jookide valmistamise suhtes.

(10)	Kehtestada tuleks liidu turule lastavate piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise normid selleks, et tagada kogu liidus selliste seaduslike nimetuste ühtlustatud kasutamine ning tarbijatele esitatava teabe läbipaistvus.

(11)

Võttes arvesse piiritusjookide sektori olulisust ja keerukust, on asjakohane kehtestada piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise erinormid, millega reguleeritakse eelkõige kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kasutatavaid seaduslikke nimetusi, geograafilisi tähiseid, liitnimetusi ja viiteid.

(12)

Piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011, (6) kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse piiritusjookide sektori olulisust ja keerukust, on asjakohane kehtestada käesolevas määruses piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise erinormid, mis lähevad määrusest (EL) nr 1169/2011 kaugemale. Need erinormid peaksid hoidma ära ka sõna „piiritusjook“ ja piiritusjookide seaduslike nimetuste väärkasutamise toodete puhul, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud määratlustele ja nõuetele.

(13)

Selleks et liitnimetusi ja viiteid kasutataks liikmesriikides ühetaoliselt ning et tarbijatele antaks piisavat teavet, millega neid kaitstakse eksitamise eest, on vaja sätestada nende kasutus piiritusjookide ja muude toiduainete esitlemisel. Nende sätete eesmärk on ühtlasi kaitsta esitletavate piiritusjookide mainet.

(14)	Selleks et anda tarbijatele asjakohast teavet, tuleks sätestada miksitud piiritusjoogina või seguna käsitatavate piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise normid.

(15)

Kuigi on oluline tagada, et üldjuhul viitab piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel esitatud laagerdumisaeg või vanus üksnes lühima laagerdumisajaga alkoholikomponendile, peaks liikmesriikides kasutatavate traditsiooniliste laagerdumisprotsesside arvesse võtmiseks olema delegeeritud õigusaktiga võimalik sätestada erand sellest üldnormist ja asjakohased kontrollimehhanismid brandy puhul, mis on valmistatud traditsioonilist dünaamilist „criaderas y solera“ või „solera e criaderas“ laagerdamissüsteemi kasutades.

(16)

Selleks et tagada õiguskindlus ja tarbijatele piisav teave, ei tohiks tooraine nimetuste või omadussõnade kasutamine teatavate piiritusjookide seaduslike nimetustena välistada selliste toorainete või omadussõnade kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Samadel põhjustel ei tohiks saksakeelse sõna „-geist“ kasutamine piiritusjoogikategooria seadusliku nimetusena välistada kõnealuse sõna kasutamist muude piiritusjookide seaduslikku nimetust või muude alkohoolsete jookide nimetust täiendava väljamõeldud nimena, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

(17)

Selleks et tagada tarbijatele piisav teave ja edendada kvaliteetseid valmistamismeetodeid, peaks olema võimalik, et piiritusjookide seaduslikku nimetust täiendatakse sõnaga „kuiv“ või „dry“, st liikmesriigi keelde või keeltesse tõlgituna või tõlkimata, nagu käesolevas määruses kaldkirjas esitatud, kui piiritusjooki ei ole magustatud. Kooskõlas põhimõttega, et toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige andes mõista, et toit on eriomadustega, kui tegelikult kõik samalaadsed toidud on selliste omadustega, ei tuleks seda reeglit siiski kohaldada piiritusjookide suhtes, mida käesoleva määruse kohaselt ei tohi magustada, seda isegi maitse ümardamiseks, eriti whisky või whiskey suhtes. Seda reeglit ei tuleks kohaldada ka gin'i, destilleeritud gin'i ja London gin'i suhtes, millele tuleks jätkuvalt kohaldada magustamise ja märgistamise erinorme. Likööride puhul võib selliste likööride märgistamisel, millele on iseloomulik eelkõige kirbe, kibe, terav, mõrkjas, hapu või tsitruse maitse, nende magustamise astmest olenemata kasutada sõnu „kuiv“ või „dry“. Selline märgistamine ei peaks olema tarbijat eksitav, kuna likööride puhul on nõutav minimaalne suhkrusisaldus. Seetõttu ei tuleks likööride puhul märget „kuiv“ või „dry“ käsitada viitena sellele, et piiritusjooki ei ole magustatud.

(18)

Et võtta arvesse tarbijate ootusi seoses viina valmistamisel kasutatava toorainega, eelkõige traditsiooniliselt viina tootvates liikmesriikides, tuleks esitada piisav teave kasutatud tooraine kohta juhul, kui viin on valmistatud muudest põllumajandusliku päritoluga toorainest kui teravili või kartul või mõlemad.

(19)	Selleks et tagada vanuse ja märgistamise norme käsitlevate õigusaktide kohaldamine ja seda kontrollida ning et tõkestada pettusi, tuleks elektroonilistes haldusdokumentides iga piiritusjoogi seadusliku nimetuse ja laagerdumisaja esitamine teha kohustuslikuks.

(20)

Mõnel juhul võivad toidukäitlejad soovida osutada piiritusjoogi lähtekohale, mis ei ole geograafiline tähis või kaubamärk, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted lähtekoha märkimiseks piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel. Lisaks sellele ei tuleks määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud kohustust märkida peamise koostisaine päritoluriik või lähtekoht piiritusjookide puhul kohaldada, seda isegi siis, kui piiritusjoogi peamise koostisaine päritoluriik või lähtekoht ei ole sama, kui selle piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel märgitud lähtekoht.

(21)	Teatavate piiritusjookide maine kaitsmiseks tuleks ette näha sätted, millega reguleeritakse seaduslike nimetuste tõlget, transkriptsiooni ja transliteratsiooni ekspordi eesmärgil.

(22)	Käesoleva määruse järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks piiritusjookide valmistamisel kasutatavate piiritusjookide ja etüülalkoholi analüüsimiseks kehtestada liidu võrdlusanalüüsimeetodid.

(23)

Selleks et ära hoida saastumisriski seoses pliid sisaldavate kapslitega ja pliid sisaldava fooliumiga, eelkõige juhuslikku kokkupuudet nimetatud kapslite ja fooliumiga, ning nimetatud kapslite ja fooliumi pliijäätmetest põhjustatavat keskkonnareostust, peaks pliid sisaldavate kapslite või pliid sisaldava fooliumi kasutamine piiritusjookide mahutite sulgurites jääma endiselt keelatuks.

(24)

Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut („TRIPS-leping“), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet („GATTi leping“), sealhulgas selle transiidivabadust käsitlevat artiklit V, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ (7). Et tugevdada nimetatud õigusraamistiku piires geograafiliste tähiste kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsingute vastu, peaks selline kaitse kehtima ka kauba suhtes, mis siseneb liidu tolliterritooriumile, kuid mida liidus ei lasta vabasse ringlusse, vaid suunatakse tolli eriprotseduuridele, nagu transiit, ladustamine, erikasutus või töötlemine.

(25)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 (8) piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks sätestada piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad normid. Geograafilised tähised peaks registreerima komisjon.

(26)

Kooskõlas TRIPS-lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku registreeringu kustutamise menetlused ning samas tunnistada automaatselt ka liidus juba kaitstavate geograafiliste tähiste staatust. Selleks et muuta geograafiliste tähiste puhul menetlusnormid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevaks, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetlusnormide koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud põhjalikumad ja läbiproovitumad menetlusnormid. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave on elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada geograafiliste tähiste elektrooniline register. Määruse (EÜ) nr 110/2008 alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid tuleks käesoleva määruse alusel automaatselt kaitsta ja kanda need elektroonilisse registrisse. Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas esitatud geograafiliste tähiste kontrollimise lõpetama kooskõlas nimetatud määruse artikliga 20.

(27)

Toidu, veini ja aromatiseeritud veinitoodete geograafilisi tähiseid käsitlevate normide sidususe huvides tuleks registreeritud geograafilise tähisega piiritusjoogi tehnilist kirjeldust sisaldava toimiku puhul kasutada „tehnilise toimiku“ asemel mõistet „tootespetsifikaat“. Tehnilisi toimikuid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotluse osana, tuleks käsitada tootespetsifikaatidena.

(28)

Piiritusjookide kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vahelist seost tuleks selgitada, et täpsustada kaitse alla võtmisest keeldumise, tühistamise ja üheaegse kasutamise kriteeriume. Selgitus ei tohiks mõjutada õigusi, mille geograafiliste tähiste omajad on omandanud riigi tasandil või rahvusvaheliste lepingute alusel, mille liikmesriik on sõlminud enne liidu kaitsesüsteemi kehtestamist nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1576/89 (9).

(29)

Selleks et säilitada piiritusjookide sektori mainet ja väärtust, on tähtis hoida kõrget kvaliteeditaset. Liikmesriikide asutused peaksid vastutama sellise kvaliteeditaseme tagamise eest käesoleva määruse täitmisega. Käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil olema võimalik selle täitmist jälgida ja kontrollida. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud jagama omavahel asjaomast teavet.

(30)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning eeskätt piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse saavutamiseks oma territooriumil valmistatud piiritusjookide valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid norme, kui on sätestatud käesolevas määruses.

(31)

Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia arengut ja asjakohaste rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, vajadust parandada valmistamise ja turustamise majanduslikke tingimusi, võtta arvesse traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja importivate kolmandate riikide õigust ning selleks, et tagada tootjate ja toidukäitlejate õigustatud huvid seoses geograafiliste tähiste kaitsega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses piiritusjookide tehniliste mõistete ja nõuete muutmise ja nende suhtes erandite tegemisega; uute magusainete lubamisega; brandy laagerdumisaja või vanuse märkimisega seotud eranditega ning laagerdumisprotsessi järelevalve eest vastutavate asutuste avaliku registri loomisega; piiritusjookide geograafiliste tähiste elektroonilise registri loomisega ning üksikasjalike normidega kõnealuse registri vormi ja sisu kohta; geograafilise tähise kaitse taotlustega seotud täiendavate tingimuste ja riigisisese eelmenetlusega, komisjonipoolse taotluse läbivaatamisega, vaidlustamismenetluse ja geograafiliste tähiste registreeringute kustutamisega; tootespetsifikaatide muutmise menetluse tingimuste ja nõuetega ning teatavate mõistete muutmisega ja nende suhtes erandite tegemisega ning kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise nõueteega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses koonddokumendi avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas ja seoses otsustega nimetuste registreerimise kohta geograafiliste tähistena, kui ei esitata vastulauset ega vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet või kui esitati vastuvõetud põhjendatud vastuväide ning jõuti kokkuleppele.

(33)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses õigusnormidega, milles käsitletakse uute magusainete kasutamist; liikmesriikide esitatavat teavet asutuste kohta, mille nad on määranud tegema järelevalvet laagerdumisprotsessi üle; päritoluriigi või lähtekoha märkimist piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel; liidu kaitstud geograafiliste tähiste sümboli kasutamist; üksikasjalikke tehnilisi nõudeid etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaatide ja piiritusjookide analüüsimiseks kasutatavatele liidu võrdlusanalüüsimeetoditele; geograafiliste tähiste kasutamise üleminekuperioodi kehtestamist ja selle tähtaja pikendamist; taotluste rahuldamata jätmist juhul, kui registreerimistingimused ei ole täidetud juba enne avaldamist vastulause esitamise võimaldamiseks, vastulausete esitamise võimaldamiseks avaldatud geograafiliste tähiste registreerimist või registreerimistaotluse rahuldamata jätmist juhul, kui esitati vastulause ja kokkuleppele ei jõutud; tootespetsifikaadi liidu muudatuste heakskiitmist või tagasilükkamist; geograafiliste tähiste registreeringu kustutamise taotluste heakskiitmist või rahuldamata jätmist; tootespetsifikaadi vormi ja meetmeid, mis võetakse tootespetsifikaadis esitatava teabe puhul seoses geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelise seosega; geograafiliste tähistega seotud taotluste, vaidlustamise, muutmistaotluste ja muudatustest teatamise menetlust, vormi ja esitamist ning registreeringu kustutamise menetlust; liikmesriikide tehtavaid kontrolle; ning vajalikku teavet, mida tuleb käesoleva määruse kohaldamiseks vahetada. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(34)

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (12) rakendamise tagamiseks oli vaja ette näha erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ (13) lisas sätestatud piiritusjookide nimikogustest, et destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis valmistatud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu oleks võimalik lasta liidu turule Jaapani traditsioonilise suurusega pudelites. Erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1670 (14) ning seda tuleks jätkuvalt kohaldada.

(35)	Võttes arvesse nende muudatuste olemust ja ulatust, mida tuleb teha määruses (EÜ) nr 110/2008, on kõnealuses valdkonnas vajadus uue õigusraamistiku järele, et parandada õiguskindlust, selgust ja läbipaistvust. Määrus (EÜ) nr 110/2008 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(36)

Selleks et kaitsta tootjate ja sidusrühmade õigustatud huve saada kasu koonddokumentidele uue õigusraamistiku kohaselt pööratavast tähelepanust, tuleks võimaldada, et määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafilise tähise koonddokument avaldatakse asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.

(37)

Kuna geograafilisi tähiseid käsitlevad normid parandavad ettevõtjate kaitset, peaksid need olema kohaldatavad kahe nädala möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud nõuetelt käesoleva määruse nõuetele sujuva ülemineku soodustamiseks tuleks selleks siiski ette näha asjakohane kord.

(38)	Normide puhul, mis ei puuduta geograafilisi tähiseid, tuleks määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud nõuetelt käesoleva määruse nõuetele sujuva ülemineku soodustamiseks anda piisavalt aega.

(39)	Tuleks lubada olemasolevate piiritusjookide varude turustamist pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevi kuni varude ammendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA, MÕISTED JA PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid

—	piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning nende geograafiliste tähiste kaitse kohta;

—	alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate etüülalkoholi ja destillaatide kohta ning

—	piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise kohta muude toiduainete kui piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud toodete suhtes, mis lastakse liidu turule, olenemata sellest, kas need on valmistatud liidus või kolmandates riikides, ning samuti siis, kui neid valmistatakse liidus ekspordi eesmärgil.

3. Seoses geograafiliste tähiste kaitsega kohaldub käesoleva määruse III peatükk ka liidu tolliterritooriumile sisenevatele kaupadele, mida ei lasta liidus vabasse ringlusesse.

Artikkel 2

Piiritusjookide määratlemine ja neile esitatavad nõuded

Käesoleva määruse tähenduses on piiritusjook alkohoolne jook, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)	jook on ette nähtud inimtarbimiseks;

b)	jook on eriliste organoleptiliste omadustega;

c)	joogi minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, välja arvatud I lisa piiritusjookide puhul, mis vastavad 39. kategooria nõuetele;

jook on valmistatud kas

kasutades vahetult ühte järgmistest meetoditest või neid kombineerides:

—	kääritatud saaduste destilleerimine koos lõhna- ja maitseainetega või maitsestavate toiduainetega või ilma;

—	taimematerjalide leotamine või samalaadne töötlemine põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või piiritusjookides või nende omavahelises kombinatsioonis;

—

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele järgmiste ainete lisamine eraldi või omavahel kombineerituna:

—	lõhna- ja maitseained, mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1334/2008,

—	toiduvärvid, mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1333/2008,

—	muud lubatud koostisosad, mida kasutatakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1333/2008 ja (EÜ) nr 1334/2008,

—	magusained,

—	muud põllumajandustooted,

—	toiduained või

ii)

lisades joogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna:

—	muud piiritusjoogid,

—	põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol,

—	põllumajanduslikku päritolu destillaat,

—	muud toiduained;

e)	jook ei kuulu CN-koodide 2203, 2204, 2205, 2206 ja 2207 alla;

kui joogi valmistamisel on lisatud destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud vett, siis

i)	lisatud vee kvaliteet vastab nõukogu direktiivile 98/83/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/54/EÜ (16) ning

ii)	piiritusjoogi alkoholisisaldus vastab pärast vee lisamist endiselt sellistele minimaalsetele mahuprotsentidele, mis on ette nähtud käesoleva artikli punktis c või I lisas asjaomase piiritusjoogikategooria all.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „seaduslik nimetus“– nimetus, mille all piiritusjook lastakse turule määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti n tähenduses;

2) „liitnimetus“– alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel I lisas piiritusjoogikategooria all esitatud seaduslik nimetus või selle piiritusjoogi geograafiline tähis, millest pärineb lõpptoote alkohol, millele on lisatud üks või mitu järgmistest:

a)	ühe või mitme muu toiduaine kui alkohoolse joogi nimetus, välja arvatud need toiduained, mida kasutatakse I lisa kohaselt asjaomase piiritusjoogi valmistamiseks, või neist nimetustest tuletatud omadussõnad;

b)	sõna „liköör“ või „cream“;

3) „viide“– otsene või kaudne viide ühele või mitmele I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriates esitatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele, mis on muu kui viide, mida kasutatakse liitnimes või artikli 13 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud koostisosade loeteludes järgmiste kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel:

a)	toiduaine, mis ei ole piiritusjook, või

b)	piiritusjook, mis vastab I lisa 33.–40. kategooria nõuetele;

4) „geograafiline tähis“– tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav piiritusjoogi geograafilise päritoluga;

5) „tootespetsifikaat“– geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama, ning millele määruses (EÜ) nr 110/2008 on osutatud kui tehnilisele toimikule;

6) „rühm“– mis tahes õiguslikus vormis ühendus, kuhu peamiselt kuuluvad asjaomase piiritusjoogi tootjad või töötlejad;

7) „üldnimetus“– piiritusjoogi nimetus, mis on muutunud liidus piiritusjoogi üldlevinud nimetuseks, kuigi see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust piiritusjooki algselt valmistati või turustati;

8) „vaateväli“– määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis k määratletud vaateväli;

9) „miksima“– lisama piiritusjoogile, mis kuulub mõnda I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriasse või millel on geograafiline tähis, ühte või mitut järgmistest:

a)	muid piiritusjooke, mis ei kuulu samasse I lisas sätestatud kategooriasse;

b)	põllumajanduslikku päritolu destillaati;

c)	põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi;

10) „miksitud piiritusjook“– miksimisel saadud piiritusjook;

11) „segama“– kahte või enamat sama kategooria piiritusjooki segama, kui nende koostises on üksnes vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

a)	valmistusmeetod;

b)	kasutatud destillaatorid;

c)	laagerdusaeg;

d)	valmistamise geograafiline piirkond;

sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse;

12) „segu“– segamisel saadud piiritusjook.

Artikkel 4

Tehnilised mõisted ja nõuded

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi tehnilisi mõisteid ja kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1) „kirjeldamine“– sõnad, mida kasutatakse piiritusjoogi märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, piiritusjoogi veodokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades, ning piiritusjoogi reklaamis;

2) „esitlemine“– sõnad, mida kasutatakse toote etiketil ning pakendil, samuti reklaamis ja müügikampaaniates, piltidel või sarnasel viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja korkidel;

3) „märgistamine“– sellised tootega seostuvad sõnad, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid, mis on paigutatud pakendile, dokumendile, sedelile, etiketile või pudelikaelasildile ja on tootega kaasas või viitavad sellele;

4) „etikett“– silt, kaubamärk, tähis, kujundlik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või pakendi külge kinnitatud;

5) „pakend“– kaitsvad ümbrised, pappkarbid, kastid, mahutid ja pudelid, mida kasutatakse piiritusjookide transpordil või müügil;

6) „destilleerimine“– termilise eraldamise protsess, mis hõlmab üht või mitut eraldusfaasi, mille eesmärk on saavutada teatavad organoleptilised omadused või suurem alkoholisisaldus või mõlemad, olenemata sellest, kas need faasid toimuvad tavalise rõhu all või vaakumis sõltuvalt kasutatavast destilleerimisseadmest; tegemist võib olla ühe- või mitmekordse või korduva destilleerimisega;

7) „põllumajandusliku päritoluga destillaat“– alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi omadused ning säilinud on valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse;

8) „magustama“– piiritusjookide valmistamisel ühte või mitut magusainet kasutama;

9) „magusaine“–

a)	poolvalge suhkur, valge suhkur, ekstra valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus ja invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/111/EÜ (17) lisa A osas;

b)	rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja värske viinamarjavirre;

c)	kõrvetatud suhkur, mis on saadud üksnes sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;

d)	mesi, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ (18) I lisa punktis 1;

e)	jaanileivapuusiirup;

f)	muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui alapunktides a–e osutatud toodetel;

10) „alkoholi lisamine“– piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine; alkoholi lisamisena ei käsitata alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete või muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks;

11) „laagerdumine“ või „laagerdamine“– piiritusjoogi hoidmine asjakohastes mahutites ajavahemiku jooksul, mis võimaldab sellel joogil läbida looduslikud reaktsioonid, mis annavad kõnealusele piiritusjoogile eriomadused;

12) „maitsestama“– kasutama piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut lõhna- või maitseainet või maitsestavat toiduainet ühel või mitmel järgmisel viisil: lisamine, tõmmistamine, leotamine, alkoholi kääritamine või destilleerimine koos lõhna- ja maitseainete või maitsestavate toiduainetega;

13) „lõhna- ja maitseained“– määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseained;

14) „lõhna- ja maitseühend“– määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühend;

15) „looduslik lõhna- ja maitseühend“– määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslik lõhna- ja maitseühend;

16) „lõhna- ja maitsepreparaat“– määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaat;

17) „teised lõhna- ja maitseained“– määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud teised lõhna- ja maitseained;

18) „maitsestavad toiduained“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (19) artiklis 2 määratletud toiduained, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel peamiselt nende maitsestamiseks;

19) „värvima“– piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut toiduvärvi kasutama;

20) „toiduvärvid“– määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvid;

21) „karamell“– E-numbritele E 150a, E 150b, E 150c või E 150d vastav ning erineva varjundiga pruuni värvi toidu lisaaine, mis on mõeldud värvimiseks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa B osas; tegemist ei ole suhkru kuumutamisel saadava lõhnava tootega, mida kasutatakse maitsestamiseks;

22) „muud lubatud koostisosad“– määruse (EÜ) nr 1334/2008 alusel lubatud lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad ja muud toidu lisaained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1333/2008 alusel lubatud toiduvärvid;

23) „alkoholisisaldus mahuprotsentides“– tootes sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 °C;

24) „lenduvate ainete sisaldus“– üksnes destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus.

Artikkel 5

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi mõiste ja sellele esitatavad nõuded

Käesoleva määruse tähenduses on põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol vedelik, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on saadud üksnes aluslepingu I lisas loetletud toodetest;

b)	sellel ei ole muud maitset peale valmistamisel kasutatavast toorainest tuleneva maitse;

c)	selle minimaalne alkoholisisaldus on 96,0 mahuprotsenti;

selle maksimaalne jääkide sisaldus ei ületa järgmist:

i)	üldine happesus (väljendatuna äädikhappena): 1,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

ii)	estrid (väljendatuna etüülatsetaadina): 1,3 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iii)	aldehüüdid (väljendatuna atseetaldehüüdina); 0,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iv)	kõrgemad alkoholid (väljendatuna isobutüülalkoholina): 0,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

v)	metanool: 30 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

vi)	kuivekstrakt: 1,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

vii)	lenduvad lämmastikalused (väljendatuna lämmastikuna): 0,1 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

viii)

furfurool: allpool avastamisläve.

Artikkel 6

Alkohoolsetes jookides kasutatav etüülalkohol ja destillaadid

1. Piiritusjookide valmistamisel kasutatavad etüülalkohol ja destillaadid peavad olema eranditult põllumajandusliku päritoluga aluslepingu I lisa tähenduses.

2. Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning kõikide muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks ei kasutata muud alkoholi kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaate või I lisa 1.–14. kategooria piiritusjooke. Alkoholi, mida kasutatakse toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks, kasutatakse üksnes määral, mis on selleks vältimatult vajalik.

3. Alkohoolsed joogid ei sisalda sünteetilist alkoholi ega muud mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi aluslepingu I lisa tähenduses.

Artikkel 7

Piiritusjoogikategooriad

1. Piiritusjoogid liigitatakse kategooriatesse vastavalt käesolevas artiklis sätestatud üldnormidele ja I lisas sätestatud erinormidele.

2. Ilma et see piiraks I lisas loetletud 1.–14. piiritusjoogikategooria suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, peavad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid vastama järgmistele nõuetele:

a)	nad on valmistatud üksnes mõne I lisas loetletud piiritusjoogikategooria all ette nähtud tooraine alkoholkäärimisel ja destilleerimisel;

b)	neile ei ole lisatud lahjendatud ega lahjendamata alkoholi;

c)	nad ei ole maitsestatud;

d)	neid ei ole värvitud millegi muuga peale karamelli, mida kasutatakse üksnes kõnealuste piiritusjookide värvuse parandamiseks;

e)	neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks; invertsuhkrus väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada I lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid;

f)	nad ei sisalda muid lisandeid kui tervet töötlemata toorainet, millest alkohol on valmistatud, ja mida peamiselt kasutatakse kaunistusena.

3. Ilma et see piiraks I lisas loetletud 15.–44. piiritusjoogikategooriate suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid

a)	olla valmistatud aluslepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;

b)	sisaldada lisatud alkoholi;

c)	sisaldada lõhna- ja maitseühendeid, looduslikke lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate ning maitsestavaid toiduaineid;

d)	olla värvitud;

e)	olla magustatud.

4. Ilma et see piiraks II lisas kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta I lisas sätestatud iga kategooria kohta sätestatud erinormidele

a)	olla valmistatud aluslepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest või/ja toiduainest;

b)	sisaldada lisatud alkoholi;

c)	olla maitsestatud;

d)	olla värvitud;

e)	olla magustatud.

Artikkel 8

Delegeeritud ja rakendamisvolitused

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, muutes tehnilisi mõisteid ja nõudeid, mis on sätestatud artikli 2 punktis f ning artiklites 4 ja 5.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud tehnilise mõiste või nõude kohta.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades erandjuhtudel, kui see on importiva kolmanda riigi õigusega ette nähtud, erandid artikli 2 punkti f ning artiklite 4 ja 5 nõuetest, I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriatele esitatavatest nõuetest ning II lisas sätestatud teatavaid piiritusjooke hõlmavatest erinormidest.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks, milliseid muid artikli 4 lõike 9 punktides a–e osutatud ainetega sarnase toimega looduslikke aineid või põllumajanduslikke tooraineid on lubatud kogu liidus piiritusjookide valmistamisel magusainena kasutada.

4. Komisjon võib rakendusaktiga võtta vastu ühtsed õigusnormid, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega lubatud muude looduslike ainete või põllumajandusliku tooraine kasutamist magusainena piiritusjookide valmistamisel, määrates eeskätt kindlaks sellise magustamise muundustegurid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

PIIRITUSJOOKIDE KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE NING PIIRITUSJOOKIDE NIMETUSTE KASUTAMINE MUUDE TOIDUAINETE ESITLEMISEL JA MÄRGISTAMISEL

Artikkel 9

Esitlemine ja märgistamine

Liidu turule lastavate piiritusjookide esitlemine ja märgistamine peab vastama määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 10

Piiritusjoogi seaduslik nimetus

1. Piiritusjoogi nimetus on selle seaduslik nimetus.

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tuleb kasutada selle seaduslikku nimetust.

Seaduslik nimetus esitatakse selgelt ja nähtavalt piiritusjoogi etiketil ning seda ei tohi asendada ega muuta.

2. I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele vastava piiritusjoogi puhul kasutatakse seadusliku nimetusena kõnealuse kategooria nimetust, välja arvatud juhul, kui selle kategooria puhul on lubatud kasutada muud seaduslikku nimetust.

3. I lisas loetletud piiritusjoogikategooriatele esitatud nõuetele mittevastavate piiritusjookide seaduslik nimetus on „piiritusjook“.

4. Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe I lisas loetletud piiritusjoogikategooria nõuetele, võib seda turule lasta ühe või mitme I lisa vastavas kategoorias ette nähtud seadusliku nimetuse all.

5. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib piiritusjoogi

a)	seaduslikku nimetust täiendada või selle asendada III peatükis osutatud geograafilise tähisega. Sellisel juhul võib geograafilist tähist täiendada asjaomases tootespetsifikaadis lubatud mis tahes sõnaga, tingimusel et see ei eksita tarbijat, ning

b)	seadusliku nimetuse asendada liitnimetusega, mis sisaldab sõna „liköör“ või „cream“, tingimusel et lõpptoode vastab I lisa 33. kategooria nõuetele.

6. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 ja käesoleva määruse I lisas piiritusjoogikategooriate kohta sätestatud erinormide kohaldamist, võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada:

a)	nimetuse või geograafilise tähise, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega, kus piiritusjook turule lastakse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;

b)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtuntud nimetuse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;

c)	liitnimetuse või viite kooskõlas artiklitega 11 ja 12;

d)	sõnad „segu“, „segamine“ või „segatud“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel segatud;

e)	sõna „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel miksitud, või

sõna „kuiv“ või „dry“, välja arvatud piiritusjookide puhul, mis vastavad I lisa 2. kategooria nõuetele, ilma et see piiraks I lisa 20.–22. kategoorias sätestatud erinormide kohaldamist, ning tingimusel, et piiritusjooki ei ole magustatud isegi mitte maitse ümardamiseks. Erandina käesoleva punkti esimesest osast võib sõna „kuiv“ või „dry“ täiendada selliste piiritusjookide puhul, mis vastavad 33. kategooria nõuetele ja mis on seega magustatud.

7. Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, on keelatud kasutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid selliste jookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta I lisas sätestatud asjaomase kategooria nõuetele või asjaomasele geograafilisele tähisele. Seda keeldu kohaldatakse ka juhul, kui selliseid seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid kasutatakse koos sõnadega, nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muude samalaadsete sõnadega.

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 kohaldamist, võib lõhna- ja maitseainete puhul, mis sarnanevad piiritusjoogile või mida kasutatakse muude toiduainete valmistamiseks kui jook, kasutada nende esitlemisel ja märgistamisel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi, tingimusel et neile on lisatud väljend „lõhna või maitsega“ või muud samalaadsed sõnad. Geograafilisi tähiseid selliste lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks ei kasutata.

Artikkel 11

Liitnimetused

1. Alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tohib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate puhul esitatud seaduslikke nimetusi või piiritusjoogi geograafilisi tähiseid kasutada liitnimetuses tingimusel, et

a)	alkohoolse joogi valmistamisel kasutatav alkohol on saadud eranditult liitnimetuses osutatud piiritusjoogist, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda alkohoolse joogi valmistamiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades, ning

b)	piiritusjooki ei ole lahjendatud üksnes vee lisamisega selliselt, et selle alkoholisisaldus on vähenenud allapoole I lisas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul ettenähtud minimaalset alkoholisisaldust.

2. Ilma et see piiraks artikliga 10 reguleeritavate seaduslike nimetuste kasutamist, ei tohi sõnad „alkohol“, „piiritus“, „jook“, „piiritusjook“ ja „vesi“ olla alkohoolset jooki kirjeldava liitnimetuse osa.

3. Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus

a)	peab olema kirjutatud ühesuguse kirjatüübi ja -suurusega ning sama värvi tähtedega;

b)	ei tohi olla katkestatud mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa, ning

c)	ei tohi olla kirjutatud suurema kirjaga kui alkohoolse joogi nimetuse puhul kasutatav kirjasuurus.

Artikkel 12

Viited

1. Muude toiduainete kui alkohoolsete jookide esitlemisel ja märgistamisel on lubatud kasutada viiteid I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele tingimusel, et toiduaine tootmisel kasutatav alkohol on pärit üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda selle toiduaine tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 (20) ja (EL) nr 251/2014 (21) kohaldamist, on muude alkohoolsete jookide kui piiritusjoogi esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata käesoleva määruse I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

a)	lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest ning

b)	iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 4 on selliste piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mis vastavad I lisa 33.–40. kategooria nõuetele, lubatud viidata ühele või mitmele kõnealuses lisas loetletud piiritusjoogikategooriate all ette nähtud seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

a)	lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest;

b)	iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides, ning

c)	sõna „cream“ ei esine I lisa 33.–40. kategooria nõuetele vastava piiritusjoogi seaduslikus nimetuses või viites osutatud piiritusjoogi või piiritusjookide seaduslikus nimetuses.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud viited

a)	ei tohi paikneda samal real alkohoolse joogi nimetusega ning

b)	peavad olema esitatud kirjas, mille suurus on kuni pool alkohoolse joogi nimetuses kasutatavast kirjasuurusest, ja kui kasutatakse liitnimetusi, siis kirjas, mis ei ole suurem kui pool selliste liitnimetuste puhul kasutatavast kirjasuurusest vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile c.

Artikkel 13

Kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise lisanõuded

1. Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib viidata põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi valmistamiseks kasutatud toorainele või selle piiritusjoogi valmistamisel kasutatud põllumajandusliku päritoluga destillaadile üksnes juhul, kui etüülalkohol või destillaat on saadud üksnes sellisest toorainest. Sel juhul tuleb nimetada kõik põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaadi liigid puhta alkoholi koguse kahanevas järjekorras.

2. Artiklis 10 osutatud seaduslikke nimetusi võib lisada toiduainete koostisosade loetellu tingimusel, et loetelu on kooskõlas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitega 18–22.

3. Miksitud piiritusjoogi või segu korral võib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria seadusliku nimetuse või piiritusjoogi geograafilise tähise märkida üksnes nende alkohoolsete koostisosade loetelus, mis on esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Esimeses lõigus osutatud juhul peab alkohoolsete koostisosade loetelule olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktides d ja e osutatud sõna. Nii alkohoolsete koostisosade loetelu kui ka selle juurde kuuluv sõna peab olema esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus ei ole suurem kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest.

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

Käesolevat lõiget ei kohaldata selliste piiritusjookide segude suhtes, mis on valmistatud sama geograafilise tähisega piiritusjookidest või millest ühelgi ei ole geograafilist tähist.

4. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kannab miksitud piiritusjook vastava kategooria all ette nähtud seaduslikku nimetust juhul, kui miksitud piiritusjook vastab I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria nõuetele.

Esimeses lõigus osutatud juhul võib miksimisel kasutatud piiritusjookidele vastavaid I lisas esitatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid märkida miksitud piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et need esinevad

a)	üksnes miksitud piiritusjoogis sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning

b)	vähemalt üks kord miksitud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

5. Teatavate piiritusjookide seaduslikes nimetustes kasutatavate taimsete toorainete nimetuste kasutamine ei piira kõnealuste taimsete toorainete nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Selliste toorainete nimetusi võib kasutada muude piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

6. Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab piiritusjoogi kõige lühema laagerdumisajaga alkoholikomponendile ja tingimusel, et kõik piiritusjoogi laagerdumise toimingud on aset leidnud liikmesriigi maksuhalduri järelevalve või samasuguseid tagatisi andva järelevalve all. Komisjon loob avaliku registri, kus on loetletud kõigi liikmesriikide määratud asutused, kes teevad laagerdumisprotsessi üle järelevalvet.

7. Piiritusjoogi seaduslik nimetus esitatakse elektroonilises haldusdokumendis, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009 (22). Kui piiritusjoogi laagerdumisajale või vanusele viidatakse piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, märgitakse see ära ka nimetatud haldusdokumendis.

Artikkel 14

Lähtekoha märkimine

1. Juhul kui piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel on märgitud geograafilisest tähisest või kaubamärgist erinev lähtekoht, peab see vastama kohale või piirkonnale, kus toimus piiritusjoogi valmistamise protsessi etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.

2. Märge määruses (EL) nr 1169/2011 osutatud peamise koostisaine päritoluriigile või lähtekohale ei ole piiritusjookide puhul nõutav.

Artikkel 15

Piiritusjookide nimetustes kasutatav keel

1. Piiritusjoogi etiketil ega kirjeldamisel või esitlemisel ei tõlgita I ja II lisas kursiivkirjas esitatud sõnu ja geograafilisi tähiseid.

2. Erandina lõikest 1 võib liidus valmistatud ja ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul lõikes 1 osutatud sõnadele ja geograafilistele tähisele lisada tõlke, transkriptsiooni või transliteratsiooni, tingimusel et originaalkeelsed mõisted ja geograafilised tähised jäävad nähtavaks.

Artikkel 16

Liidu geograafiliste tähiste sümboli kasutamine

Nende piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mille nimetuseks on geograafiline tähis, võib kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõike 7 kohaselt kehtestatud liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.

Artikkel 17

Pliid sisaldavate kapslite ja pliid sisaldava fooliumi keelamine

Piiritusjooke ei tohi hoida müümiseks ega turustamiseks mahutites, mille sulgurid on kaetud pliid sisaldavate kapslite või pliid sisaldava fooliumiga.

Artikkel 18

Liidu võrdlusanalüüsimeetodid

1. Kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaati või piiritusjooki on vaja analüüsida, et teha kindlaks selle vastavus käesolevale määrusele, tuleb analüüs teha kooskõlas liidu võrdlusanalüüsimeetoditega, mida kasutatakse keemilise ja füüsilise koostise ning organoleptiliste omaduste tuvastamiseks.

Laborijuhataja vastutusel on lubatud kasutada muid analüüsimeetodeid tingimusel, et meetodite täpsus, korratavus ja reprodutseeritavus on vähemalt samaväärsed asjakohaste liidu võrdlusanalüüsimeetoditega.

2. Kui teatavas piiritusjoogis sisalduvate ainete tuvastamiseks ja kvantitatiivseks määramiseks ei ole liidu analüüsimeetodeid ette nähtud, kasutatakse ühte või mitut järgmistest meetoditest:

a)	analüüsimeetodid, mis on valideeritud rahvusvaheliselt tunnustatud korras ja mis vastavad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (23) III lisas sätestatud kriteeriumidele;

b)	Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele vastavad analüüsimeetodid;

c)	Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) tunnustatud ja avaldatud analüüsimeetodid või

punktis a, b või c osutatud meetodite puudumise korral ning täpsuse, korratavuse ja reprodutseeritavuse huvides

—	asjaomase liikmesriigi poolt heaks kiidetud analüüsimeetod;

—	vajaduse korral muu sobiv analüüsimeetod.

Artikkel 19

Delegeeritud volitused

1. Selleks et võtta liikmesriikides arvesse brandy traditsioonilist dünaamilist laagerdumisprotsessi, mida tuntakse kui „criaderas y solera“ või „solera e criaderas“ ja mis on esitatud III lisas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et

a)	sätestada erandid artikli 13 lõikest 6, milles käsitletakse laagerdumisaja või vanuse märkimist sellise brandy kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, ning

b)	kehtestada sellise brandy asjakohased kontrollimehhanismid.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et luua avalik register, kus loetletakse asutused, mille iga liikmesriik on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsesside üle järelevalvet.

Artikkel 20

Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta:

a)	normid, mille kohaselt liikmesriigid saaksid edastada teabe asutuste kohta, mille nad on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsessi üle järelevalvet;

b)	ühtsed nõuded päritoluriigi või lähtekoha märkimise kohta artiklis 14 osutatud piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel;

c)	normid artiklis 16 osutatud liidu sümboli kasutamise kohta piiritusjookide kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel;

d)	üksikasjalikud tehnilised nõuded artiklis 18 osutatud liidu võrdlusanalüüsimeetodite kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 21

Geograafiliste tähiste kaitse

1. Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on valmistatud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2. Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid kaitstakse

registreeritud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreeringuga hõlmamata toodete puhul, kui need on sarnased asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhul, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on märgitud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui seda toodet kasutatakse koostisainena;

c)	muude toote lähtekoha, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote esitlemisel, kirjeldamisel või märgistamisel, mis võivad luua vale mulje toote päritolust;

d)	muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.

3. Käesoleva määruse alusel kaitstavad geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks.

4. Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse samuti kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lasta liidus vabasse ringlusse.

Artikkel 22

Tootespetsifikaat

1. Käesoleva määruse alusel kaitstav geograafiline tähis peab vastama tootespetsifikaadile, mis sisaldab vähemalt järgmist:

geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, üksnes keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks algupärases kirjaviisis ja ladina transkriptsioonis, kui need on erinevad;

b)	piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, kui piiritusjook ei vasta I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate nõuetele;

c)	piiritusjoogi omaduste kirjeldus, sealhulgas tooraine, millest piiritusjook on valmistatud, kui see on asjakohane, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning toote eriomadused võrreldes sama kategooria piiritusjookidega;

d)	asjaomase geograafilise piirkonna määratlus punktis f osutatud seose kontekstis;

e)	piiritusjoogi valmistamismeetodi kirjeldus ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike valmistamismeetodite kirjeldus;

f)	piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning selle geograafilise päritolu vaheline seos;

g)	pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad artikli 38 kohaselt toote vastavust tootespetsifikaadile, ning nende konkreetsed ülesanded;

h)	asjaomase geograafilise tähise märgistamise erinõuded.

Kui see on kohaldatav, lisatakse pakendamisega seotud nõuded tootespetsifikaati koos põhjendusega, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige liidu õigust kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise vallas.

2. Tehnilisi toimikuid, mis on esitatud koos määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotlusega enne 8. juunit 2019, käsitatakse käesoleva artikli kohase tootespetsifikaadina.

Artikkel 23

Geograafilise tähise registreerimistaotluse sisu

1. Artikli 24 lõike 5 või lõike 8 kohane geograafilise tähise registreerimistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	taotlejate rühma ja pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadile;

b)	artiklis 22 sätestatud tootespetsifikaat;

koonddokument, mis sisaldab järgmist:

i)	tootespetsifikaadi põhielemendid, sealhulgas kaitstav nimetus, piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, valmistamismeetod, piiritusjoogi omaduste kirjeldus, geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus ning asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erinormid;

ii)	kirjeldus, mis selgitab piiritusjoogi seost artikli 3 punktis 4 osutatud geograafilise päritoluga, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavaid tootekirjelduse või valmistamismeetodi konkreetseid üksikasju.

Artikli 24 lõikes 8 osutatud taotluses esitatakse ka tootespetsifikaadi avaldamisviide ja tõendid selle kohta, et tootenimetus on päritoluriigis kaitstud.

2. Artikli 24 lõikes 7 osutatud taotlustoimik peab sisaldama järgmist teavet:

a)	taotlejate rühma nimi ja aadress;

b)	käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;

c)	liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlus käesoleva määruse nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele;

d)	tootespetsifikaadi avaldamisviide.

Artikkel 24

Geograafilise tähise registreerimise taotlemine

1. Käesoleva peatüki alusel geograafilise tähise registreerimist võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad piiritusjoogiga, mille nimetuse registreerimist taotletakse.

2. Liikmesriigi määratud asutust võib käsitada käesoleva peatüki tähenduses rühmana, kui asjaomastel tootjatel ei ole nende arvust, geograafilisest asukohast või organisatsioonilistest omadustest tulenevalt võimalik rühma moodustada. Sellisel juhul esitatakse need põhjused artikli 23 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

3. Ühte füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada rühmana käesoleva peatüki tähenduses, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)	asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ning

b)	määratletud geograafilisel piirkonnal on omadused, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, piiritusjoogi omadused erinevad naaberpiirkondade omadest või piiritusjoogi eriline kvaliteet, maine või muu omadus on selgelt seostatav toote geograafilise päritoluga.

4. Kui geograafiline tähis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad mitu eri liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.

Kui tegemist on ühistaotlusega, siis esitab selle komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste vahendusel pärast konsulteerimist kõigi ametiasutuste ja asjaomaste taotlejate rühmadega. Ühistaotlus peab sisaldama artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 23 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Ühistaotluste puhul peab nendega seotud riigisisene vaidlustamismenetlus toimuma kõigis asjaomastes liikmesriikides.

5. Kui registreerimistaotlus hõlmab ühes liikmesriigis paiknevat geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus selle liikmesriigi ametiasutustele.

Taotluse põhjendatuse ja käesoleva peatüki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vaatab liikmesriik selle nõuetekohaselt läbi.

6. Lõike 5 teises lõigus osutatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vaidlustamismenetluse, millega tagatakse lõikes 5 osutatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on tema territooriumil, esitada taotlusele oma vastuväite.

Liikmesriik hindab kõigi saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artiklis 28 osutatud kriteeriumidele.

7. Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, võib ta teha taotluse kohta positiivse otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab ta komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 6 osutatud avaldamise kuupäeva. Liikmesriigid hoiavad komisjoni kursis riigisiseste kohtumenetlustega, mis võivad registreerimismenetlust mõjutada.

Esimese lõigu kohaselt positiivse otsuse tegemise korral tagab liikmesriik, et see otsus avaldatakse ning et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus see otsus edasi kaevata.

Liikmesriik tagab positiivse otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja teeb selle elektrooniliselt kättesaadavaks.

Liikmesriik tagab ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 26 lõikele 2.

8. Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.

9. Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

Artikkel 25

Ajutine riigisisene kaitse

1. Liikmesriik võib riigi tasandil nimetusele pakkuda üksnes ajutist käesoleva peatüki kohast kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.

2. Riigisisene kaitse kaotab kehtivuse käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäeval.

3. Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.

4. Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 26

Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastulausete esitamise võimaldamiseks

1. Komisjon vaatab artikli 24 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki nõuetele ning kas arvesse on võetud väljaspool taotluse esitamise liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huve. Läbivaatamisel tuginetakse artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendile ja kontrollitakse, et taotluses ei esineks ilmseid vigu, ning hindamine ei tohi kesta üldjuhul kauem kui kuus kuud. Kui nimetatud ajavahemik on siiski pikem, teatab komisjon taotlejale viivitamata kirjalikult viivituse põhjustest.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva. Loetelus esitatakse ka liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kust taotlus pärineb.

2. Kui komisjon leiab lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud läbivaatamise tulemusel, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamisviite.

Artikkel 27

Vaidlustamismenetlus

1. Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastulause.

Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus esitati taotlus, esitada vastulause oma elu- või asukohaliikmesriigile.

Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesoleva peatüki nõudeid.

Vastulause, mis ei sisalda sellist avaldust, on õigustühine.

Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele.

2. Kui komisjonile on esitatud vastulause ja kahe kuu jooksul järgneb sellele põhjendatud vastuväide, kontrollib komisjon põhjendatud vastuväite vastuvõetavust.

3. Kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite kättesaamist kutsub komisjon vastuväite esitanud asutust või isikut ja taotluse esitanud asutust osa võtma asjakohastest konsultatsioonidest, mis ei kesta kauem kui kolm kuud. Kõnealune tähtaeg algab kuupäevast, mil kutse on huvitatud isikutele elektroonilisel teel kätte toimetatud.

Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus alustab viivitamata asjakohaseid konsultatsioone. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva peatüki nõuetele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse kõnealune teave ka komisjonile.

Kui huvitatud isikud jõuavad kokkuleppele, edastavad liikmesriigi asutused või selle kolmanda riigi asutused, kus taotlus esitati, komisjonile teabe kõigist asjaoludest, mis võimaldasid kokkuleppele jõuda, sealhulgas vastuväitega seotud taotleja, liikmesriigi asutuste või kolmanda riigi või muu füüsilise ja juriidilise isiku seisukohad.

Olenemata sellest, kas kokkuleppele jõutakse, tuleb komisjoni teavitada ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist.

Nimetatud kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsultatsioonide tähtaega kuni kolme kuu võrra.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusel muudetakse oluliselt artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon taotluse artikli 26 kohaselt uuesti läbi.

5. Vastulause, põhjendatud vastuväide ja muud seonduvad dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1–4, koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

Artikkel 28

Vastuväite esitamise alused

1. Artikli 27 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud artiklis osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles tõendatakse järgmist:

a)	kavandatav geograafiline tähis ei ole kooskõlas artikli 3 punktis 4 esitatud määratlusega või ei vasta artiklis 22 osutatud nõuetele;

b)	kavandatava geograafilise tähise registreerimine oleks vastuolus artikliga 34 või 35;

c)	kavandatava geograafilise tähise registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõikega 2 ette nähtud avaldamise kuupäeva, või

d)	artiklite 31 ja 32 nõuded ei ole täidetud.

2. Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 29

Üleminekuperioodid geograafiliste tähiste kasutamisel

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste liikmesriigist või kolmandast riigist pärit piiritusjookide puhul, mille nimetus on artikli 21 lõikega 2 vastuolus, jätkuvalt kasutada nimetust, mille all neid turustati, tingimusel et artikli 24 lõike 6 või artikli 27 kohaselt esitatud vastuvõetavas vastuväites tõendatakse, et nimetuse registreerimine kahjustaks:

a)	täiesti identset nimetust või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, või

b)	muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimetusi, millega tähistatakse piiritusjooke, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõike 2 kohast avaldamise kuupäeva.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud üleminekuperioodi kuni 15 aastaks või lubatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nimetuse kasutamist jätkata kuni 15 aastat, kui tõendatakse, et

a)	lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsetaotluse esitamist;

b)	lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud geograafilise tähise maine arvel kasu saamine ning

c)	tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik etiketile selgelt ja nähtavalt.

Artikkel 30

Registreerimisotsus

1. Kui komisjon leiab artikli 26 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et kavandatava geograafilise tähise registreerimise tingimused ei ole täidetud, teavitab ta asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi taotlejat taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning annab talle kaks kuud märkuste esitamiseks. Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta leiab laekunud märkustest hoolimata endiselt, et registreerimistingimused ei ole täidetud, jätab ta taotluse rakendusaktiga rahuldamata, välja arvatud juhul, kui taotlus võetakse tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kui komisjonile ei esitata artikli 27 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.

3. Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 27 lõikes 3 osutatud asjakohased konsultatsioonid, mille tulemusi arvestades komisjon:

a)	kui saavutati kokkulepe, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või

b)	kui kokkulepet ei saavutatud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Registreerimis- ja registreerimistaotluse rahuldamata jätmise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Registreerimine tagab geograafilisele tähisele artiklis 21 osutatud kaitse.

Artikkel 31

Tootespetsifikaadi muutmine

1. Iga õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2. Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse järgmisse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele:

a)	liidu muudatused, mis nõuavad liidu tasandil vaidlustamismenetlust;

b)	standardmuudatused, mida käsitletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

3. Muudatust käsitatakse liidu muudatusena, kui

a)	see hõlmab käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise nimetuse või mõne selle osa muutmist;

b)	see seisneb piiritusjoogi seadusliku nimetuse või kategooria muutmises;

c)	selle puhul esineb risk muuta kehtetuks kõnealuse piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus, mis on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga, või

d)	see sisaldab lisapiiranguid piiritusjoogi turustamisele.

Kõiki muid muudatusi käsitatakse standardmuudatustena.

Standardmuudatusena käsitatakse ka ajutist muudatust, kui see puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

4. Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklis 24 ja artiklites 26–30 sätestatud menetlust. Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas selles kolmandas riigis geograafiliste tähiste kaitsele kohaldatava õigusega.

5. Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub. Kolmandate riikide puhul kiidetakse muudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt.

6. Muutmistaotluse läbivaatamisel käsitletakse üksnes kavandatud muudatust.

Artikkel 32

Registreeringu kustutamine

1. Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et kustutada kaitstud geograafilise tähise registreering ühel järgmistest juhtudest:

a)	tootespetsifikaadi nõuetele vastavust ei saa enam tagada;

b)	vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule lastud.

Registreeringu kustutamise menetlusele kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 24, 26, 27, 28 ja 30.

2. Olenemata lõikest 1 võib komisjon registreeritud geograafilise tähisega turustatava piiritusjoogi tootjate taotlusel võtta vastu rakendusakte, millega vastav registreering kustutatakse.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon enne rakendusakti vastuvõtmist liikmesriigi asutustega, kolmanda riigi asutustega või võimaluse korral kolmanda riigi tootjaga, kes algselt asjaomase geograafilise tähise registreerimist taotles, välja arvatud juhul, kui registreeringu kustutamist taotlevad otse samad algsed taotlejad.

4. Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 33

Piiritusjookide geograafiliste tähiste register

1. Hiljemalt 8. juuniks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, luues käesoleva korra kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalikult juurdepääsetava elektroonilise registri (edaspidi „register“), mida ajakohastatakse.

2. Geograafilise tähise nimetus registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon või transliteratsioon ladina tähestikus.

Käesoleva peatüki kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul annab register vahetu juurdepääsu koonddokumentidele ning sisaldab ka tootespetsifikaadi avaldamisviidet.

Geograafiliste tähiste puhul, mis on registreeritud enne 8. juunit 2019, annab register vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 sätestatud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat lõiget, sätestades täiendavad üksikasjalikud nõuded registri vormile ja sisule.

3. Kolmandates riikides valmistatud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus vastavalt rahvusvahelisele lepingule, milles liit on lepinguosaline, võib registrisse kanda kaitstud geograafiliste tähistena.

Artikkel 34

Homonüümsed geograafilised tähised

1. Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

2. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõna-sõnalt võetuna selliste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

3. Registreeritud homonüümset geograafilist tähist lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

4. Käesoleva määruse artiklis 21 osutatud piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta määruse (EL) nr 1308/2013 ning määruse (EL) nr 251/2014 kohaseid kaitstud geograafilisi tähiseid ja toodete päritolunimetusi.

Artikkel 35

Kaitse alla võtmisest keeldumise konkreetsed põhjused

1. Üldnimetust geograafilise tähisena ei kaitsta.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)	hetkeolukorda liidus, eriti tarbimispiirkondades;

b)	asjakohaseid liidu või liikmesriikide õigusakte.

2. Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võiks kaubamärgi tuntust või mainet arvesse võttes tarbijat piiritusjoogi tegeliku olemuse suhtes eksitada.

3. Nimetust kaitstakse geograafilise tähisena üksnes juhul, kui valmistamisetapid, mis annavad piiritusjoogile omaduse, maine või mõne muu tunnuse, mis on olulisel määral seostatav joogi geograafilise päritoluga, toimuvad asjaomases geograafilises piirkonnas.

Artikkel 36

Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vaheline seos

1. Kaubamärki, mille kasutamine vastab või vastaks ühele või mitmele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukordadest, ei registreerita või selle registreering tühistatakse.

2. Olenemata geograafilise tähise registreerimisest võib jätkata sellise ühele või mitmele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukorrale vastava kaubamärgi kasutamist, mida on enne geograafilise tähise kaitse taotluse komisjonile esitamise kuupäeva heauskselt taotletud, mis on heauskselt registreeritud või heauskse kasutamisega liidu territooriumil juurdunud, kui selline võimalus on sätestatud asjaomase õigusaktiga, ja selle kehtivust pikendada, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2436 (24) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1001 (25).

Artikkel 37

Olemasolevad registreeritud geograafilised tähised

Määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas registreeritud ning seega kõnealuse määruse kohaselt kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised on käesoleva määruse alusel geograafiliste tähistena automaatselt kaitstud. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 33 osutatud registrisse.

Artikkel 38

Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimine

1. Liikmesriigid koostavad loetelu käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähisega piiritusjooke tootvatest ettevõtjatest ja ajakohastavad seda.

2. Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist liidust pärit piiritusjoogiga, teeb artiklis 22 osutatud tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist

a)	üks või mitu artikli 43 lõikes 1 osutatud pädevat asutust või

b)	toote sertifitseerimisasutusena tegutsevad kontrolliasutused määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.

Kui liikmesriik kohaldab artikli 24 lõiget 2, tagab tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli muu kui kõnealuse lõike kohaselt rühmana käsitatav asutus.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguse kohaldamist, võivad tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kanda kontrollitavad ettevõtjad.

3. Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist kolmandast riigist pärit piiritusjoogiga, teeb tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist

a)	kolmanda riigi määratud pädev riigiasutus või

b)	toote sertifitseerimisasutus.

4. Liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

Komisjon avalikustab lõikes 3 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

5. Lõike 2 punktis b osutatud kontrolliasutused ja lõike 3 punktis b osutatud toote sertifitseerimisasutused peavad vastama Euroopa standardile ISO/IEC 17065:2012 või selle tulevasele muudetud versioonile ja olema vastavalt akrediteeritud.

6. Lõigetes 2 ja 3 osutatud pädevad asutused, kes kontrollivad käesoleva määruse alusel kaitstava geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.

Artikkel 39

Nimetuse turul kasutamise järelevalve

1. Liikmesriigid teevad riskianalüüsi põhjal kontrolle käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja võtavad käesoleva peatüki nõuete rikkumiste korral kõik vajalikud meetmed.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohased haldus- ja kohtulikud meetmed, et hoida ära või lõpetada selliste nende territooriumil valmistatavate või turustatavate toodete või teenuste nimetuste ebaseaduslik kasutamine, mis on hõlmatud käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähistega.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt kõnealuste meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Nimetatud asutused peavad tagama piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste kooskõlas artikliga 43 määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad nimetuste turul kasutamise kontrollimise eest. Komisjon avalikustab nende asutuste nimed ja aadressid.

Artikkel 40

Kontrollimiskord ja nõuded, kontrollimise kavandamine ja sellekohane aruandlus

1. Käesoleva määruse artiklitega 38 ja 39 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41, 42 ja 43.

3. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.

Artikkel 41

Delegeeritud volitused

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades lisatingimused, sealhulgas juhtudel, kui geograafiline piirkond hõlmab rohkem kui ühte riiki, seoses järgnevaga:

a)	artiklites 23 ja 24 osutatud geograafilise tähise registreerimise taotlused ning

b)	artiklis 24 osutatud riigisisene eelmenetlus, komisjoni poolne läbivaatamine, vaidlustamismenetlus ja geograafiliste tähiste registreeringute kustutamine.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades artiklis 31 osutatud tootespetsifikaatide liidu muudatuste ja standardmuudatuste, sealhulgas ajutiste muudatuste menetlemise tingimused ja nõuded.

Artikkel 42

Rakendamisvolitused

1. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette üksikasjalikud nõuded

a)	artiklis 22 osutatud tootespetsifikaadi vormi ning sellel esitatava teabe kohta, milles käsitletakse geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelist seost, nagu on osutatud artikli 22 lõike 1 punktis f;

b)	artiklites 27 ja 28 osutatud vaidlustamise korra, vormi ning vastulausete ja vastuväidete esitamise kohta;

c)	artikli 31 lõigetes 4 ja 5 osutatud liidu muudatuse taotluse ning standardmuudatust ja ajutist muudatust käsitleva teate vormi ja esitamise kohta;

d)	artiklis 32 osutatud registreeringu kustutamise menetluse ja vormi kohta ning registreeringu kustutamise taotluste esitamise kohta ning

e)	artiklis 38 osutatud liikmesriikide tehtavate kontrollide, sealhulgas analüüside kohta.

2. Hiljemalt 8. juuniks 2021 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid artiklites 23 ja 24 osutatud taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta, sealhulgas seoses taotlustega, mis hõlmavad rohkem kui ühe riigi territooriumi.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

KONTROLLIMINE, TEABEVAHETUS, LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTID

Artikkel 43

Piiritusjookide kontrollimine

1. Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest.

2. Komisjon tagab käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise ning vajaduse korral võtab rakendusaktidega vastu liikmesriikide poolt tehtava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 44

Teabevahetus

1. Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe.

2. Komisjon võib võtta vastu vahetatava teabe iseloomu ja liiki ning teabevahetuse meetodeid käsitlevad rakendusaktid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Liikmesriikide õigusaktid

1. Kvaliteedipoliitika rakendamisel nende endi territooriumil valmistatud piiritusjookide suhtes ja eelkõige registris loetletud geograafiliste tähiste või uute geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes võivad liikmesriigid kehtestada rangemad piiritusjookide valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise nõuded kui I ja II lisas, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega.

2. Olenemata lõikest 1 ei keela ega piira liikmesriigid käesoleva määruse nõuetele vastavate teistes liikmesriikides või kolmandates riikides valmistatud piiritusjookide importi, müüki ega tarbimist.

V PEATÜKK

VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUSSÄTTED, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 46

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 8 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 24. maist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Artiklites 33 ja 41 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. maist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

4. Artiklis 50 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuueks aastaks alates 24. maist 2019.

5. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 19, 33, 41 ja 50 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

6. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

7. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8. Artiklite 8, 19, 33, 41 ja 50 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 47

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab piiritusjoogituru komitee, mis on loodud määrusega (EMÜ) nr 1576/89. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

2. JAGU

Erand ning ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 48

Erand direktiivi 2007/45/EÜ nõuetest nimikoguste kohta

Erandina direktiivi 2007/45/EÜ artiklist 3 ning kõnealuse direktiivi lisa punkti 1 kuuendast reast võib destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis valmistatud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu (26) lasta liidu turule nimikogustes 720 ml ja 1 800 ml.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

1. Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 110/2008 kehtetuks alates 25. maist 2021. Kõnealuse määruse III peatükk tunnistatakse aga kehtetuks alates 8. juunist 2019.

2. Erandina lõikest 1

a)	kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 2 kuni 25. maini 2021;

b)	kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 20 ja, ilma et see mõjutaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 716/2013 (27) muude sätete kehtivust, nimetatud rakendusmääruse artiklit 9 kuni selles sätestatud menetluste lõpuleviimiseni, ent mitte kauem kui 25. maini 2021, ning

c)	määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisa kohaldatakse kuni käesoleva määruse artiklis 33 osutatud registri loomiseni.

3. Viiteid määrusele (EÜ) nr 110/2008 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Üleminekumeetmed

1. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud piiritusjookide turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tohib piiritusjookide, mille kirjeldamine, esitlemine või märgistamine ei vasta käesoleva määruse artiklitele 21 ja 36, kuid vastab määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklitele 16 ja 23 ja mis märgistati enne 8. juunit 2019, turule laskmist jätkata kuni varude ammendumiseni.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 kuni 25. maini 2025 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artikli 3 lõikeid 2, 3, 9, 10, 11 ja 12, artikli 10 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 11, 12 ja 13 või täiendada käesolevat määrust, tehes kõnealustest sätetest erandeid.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda rangelt üksnes tõendatud vajadustega, mis tulenevad turul valitsevatest asjaoludest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud sättes esitatud määratluse, tehnilise mõiste või nõude kohta.

4. Käesoleva määruse artikleid 22–26, 31 ja 32 ei kohaldata registreerimis-, muutmis- ja registreeringu kustutamise taotluste suhtes, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikeid 4, 5 ja 6 ning artikleid 18 ja 21.

Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreerimis- ja muutmistaotluste suhtes, mille puhul tehnilise toimiku peamised spetsifikaadid või muutmistaotlus on 8. juunil 2019 juba vastulausete ja vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 7.

Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreeringu kustutamise taotluse puhul, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste registreeringu kustutamise taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 18.

5. Käesoleva määruse III peatüki alusel registreeritud geograafiliste tähiste puhul, mille registreerimistaotluse menetlemine oli käesoleva määruse artikli 42 lõikes 2 sätestatud rakendusaktide (millega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded artiklis 23 osutatud taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta) kohaldamise alguskuupäeval pooleli, võib register anda vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 määratletud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.

6. Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul avaldab komisjon liikmesriigi taotlusel kõnealuse liikmesriigi esitatud koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas. Koonddokumendi avaldamise korral lisatakse sellele tootespetsifikaadi avaldamise viide ning sellele ei järgne vaidlustamismenetlust.

Artikkel 51

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. maist 2021.

2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklit 16, artikli 20 punkti c, artikleid 21, 22 ja 23, artikli 24 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 24 lõike 4 esimest ja teist lõiku, artikli 24 lõikeid 8 ja 9, artikleid 25–42, artikleid 46 ja 47, artikli 50 lõikeid 1, 4 ja 6, I lisa punkti 39 alapunkti d ja punkti 40 alapunkti d ning artiklis 3 sätestatud nende sätetega seotud mõisteid alates 8. juunist 2019.

3. Artiklites 8, 19 ja 50 ette nähtud delegeeritud õigusakte, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 46, ja artikli 8 lõikes 4 ning artiklites 20, 43 ja 44 ette nähtud rakendusakte, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 47, kohaldatakse alates 25. maist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 17. aprill 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 54.

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 9. aprilli 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(7) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(9) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1).

(10) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12) ELT L 330, 27.12.2018, lk 3.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1670, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 110/2008 seoses nimikogustega, et lasta liidu turule destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis toodetud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu (ELT L 284, 12.11.2018, lk 1).

(15) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

(17) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53).

(18) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(22) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

(26) Nagu on osutatud Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu 2-D lisas.

(27) Komisjoni 25. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 716/2013, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 201, 26.7.2013, lk 21).

I LISA

PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD

1. Rumm

Rumm on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes roosuhkru töötlemisel tekkivast melassi või siirupi või suhkruroomahla enda alkoholkääritamise tulemusel saadud toote destilleerimisel ning mille alkoholisisaldus on alla 96 mahuprotsendi, kusjuures nimetatud destillaadil on rummile iseloomulikud märgatavad organoleptilised omadused.

b)	Rummi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Rumm ei ole maitsestatud.

e)	Rummile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Rummi võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

Käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähiste korral võib rummi seaduslikule nimetusele lisada

sõna „traditionnel“ või „tradicional“, tingimusel et:

—	rumm on valmistatud alla 90-mahuprotsendilisest destillaadist, mis on saadud üksnes selle valmistamise kohast pärinevast toormaterjalist pärast selle alkoholkäärimist, ning

—	rummi lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi ja

—	rumm ei ole magustatud;

ii)	sõna „põllumajanduslik“, tingimusel et rumm vastab punkti i nõuetele ning on valmistatud üksnes destilleerimisel pärast suhkruroomahla alkoholkääritamist. Sõna „põllumajanduslik“ võib kasutada üksnes Prantsusmaa ülemeredepartemangu või Madeira autonoomse piirkonna geograafilise tähise korral.

Käesolev punkt ei piira sõna „põllumajanduslik“, „traditionnel“ või „tradicional“ kasutamist seoses käesoleva kategooria alla mittekuuluvate toodetega vastavalt nende endi erikriteeriumidele.

2. Whisky ehk whiskey

Whisky ehk whiskey on piiritusjook, mida valmistatakse eranditult kõiki järgmiseid etappe läbides:

linnastatud teraviljast valmistatud meski destilleerimine koos linnastamata teraviljade tervete teradega või ilma, mida on

—	suhkrustatud selles sisalduva linnasediastaasi abil koos teiste looduslike ensüümidega või ilma;

—	pärmi abil kääritatud;

ii)	iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse;

iii)	viimase destillaadi vähemalt kolmeaastane laagerdamine kuni 700-liitristes puuvaatides.

Viimane destillaat, millele võib lisada üksnes vett ja karamelli (värvimiseks), säilitab punktides i, ii ja iii osutatud valmistamisprotsessis saadud värvuse, lõhna ja maitse.

b)	Whisky ehk whiskey minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Whisky ehk whiskey ei ole magustatud, isegi mitte maitse ümardamiseks, või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvuse parandamiseks kasutatava karamelli (E 150a).

e)	Seaduslikule nimetusele whisky ehk whiskey võib lisada sõnad „single malt“ („ühelinnase-“) üksnes siis, kui see on destilleeritud üksnes linnastatud odrast ühesainsas destilleerimiskojas.

3. Teraviljast valmistatud piiritusjook

a)	Teraviljast valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes tervetest teradest kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

b)	Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Teraviljast valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

e)	Teraviljast valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Teraviljast valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 10 grammi magusaineid liitri kohta.

Teraviljast valmistatud piiritusjoogi seaduslik nimetus võib olla „teraviljabrändi“ („grain brandy“), kui jook on valmistatud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni alla 95 mahuprotsendi ja selles on säilinud kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

h)	Seaduslikus nimetuses „teraviljast valmistatud piiritusjook“ või „teraviljabrändi“ võib sõna „teravilja-“ asendada selle teravilja nimetusega, mida piiritusjoogi valmistamisel ainsana kasutati.

4. Veinist valmistatud piiritusjook

Veinist valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	jook on valmistatud üksnes veini, destilleerimiseks kangendatud veini või alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi destilleeritud veinidestillaadi destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

ii)	lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi;

iii)	joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.

b)	Veinist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

e)	Veinist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Veinist valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

g)	Kui veinist valmistatud piiritusjooki on laagerdatud, võib jätkata selle turule laskmist nimetuse „veinist valmistatud piiritusjook“ all, tingimusel et seda on laagerdatud 5. kategoorias määratletud piiritusjookidele ette nähtud aja jooksul või kauem.

h)	Käesolev määrus ei piira sõna „Branntwein“ kasutamist kombinatsioonis sõnaga „essig“ äädika esitlemisel ja märgistamisel.

5. Brandy ehk Weinbrand

Brandy ehk Weinbrand on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	jook on saadud veinist valmistatud piiritusjoogist, millele võib olla lisatud veinidestillaati, tingimusel et veinidestillaati on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi ja selle sisaldus ei ületa 50 % valmistoote alkoholisisaldusest;

ii)

jook on laagerdunud vähemalt

—	ühe aasta tammepuust mahutites, millest igaühe mahutavus on vähemalt 1 000 liitrit, või

—	kuus kuud alla 1 000-liitristes tammepuuvaatides;

iii)	lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi ning jook on saadud üksnes kasutatud tooraine destilleerimisel;

iv)	joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.

b)	Brandy ehk Weinbrand'i minimaalne alkoholisisaldus on 36 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

e)	Brandy'le ehk Weinbrand'ile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Brandy't ehk Weinbrand'i võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 35 grammi magusaineid liitri kohta.

6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud üksnes viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel veeaurudestilleerimisel või destilleerimisel pärast vee lisamist ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

—	iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

—	esimene destilleerimine toimub pressimisjääkidega;

ii)	viinamarjade pressimisjääkidele võib lisada järelejäänud pära, mille kogus ei ületa 25 kg 100 kg pressimisjääkide kohta;

iii)	pärast saadud alkoholi kogus ei ületa 35 % valmistoote alkoholikogusest;

iv)	lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 140 grammi ning maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.

b)	Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

e)	Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

7. Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud üksnes puuviljade (välja arvatud viinamarjad) pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

—	iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

—	esimene destilleerimine toimub pressimisjääkidega;

ii)	lenduvate ainete minimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;

iii)	maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 500 grammi;

iv)	vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul.

b)	Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

e)	Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

Seaduslik nimetus koosneb puuvilja nimetusest, millele järgnevad sõnad „pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on seaduslik nimetus „puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“ ning seda võib täiendada kõikide puuviljade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras.

8. Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy

Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes kuivatatud viinamarjasortide „Corinth Black“ või „Moscatel of the Alexandria“ ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 mahuprotsendi, nii et nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.

b)	Rosinatest valmistatud piiritusjoogi ehk raisin brandy minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy ei ole maitsestatud.

e)	Rosinatest valmistatud piiritusjoogile ehk raisin brandy'le võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Rosinatest valmistatud piiritusjooki ehk raisin brandy't võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

9. Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Puuviljadest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	jook on valmistatud üksnes värskete ja rohke viljalihaga, luuseemnetega või ilma luuseemneteta puuviljade, sealhulgas banaanide, marjade või köögiviljade või nendest saadud virde alkoholkääritamisel ja destilleerimisel;

ii)	iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on destilleeritavast toorainest tulenev lõhn ja maitse;

iii)	lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;

iv)	luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.

Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi, välja arvatud

järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjookide puhul, mille maksimaalne metanoolisisaldus on 1 200 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta:

—	aedõun (Malus domestica Borkh.),

—	aprikoos (Prunus armeniaca L.),

—	ploom (Prunus domestica L.),

—	„Quetsch“ sorti ploom (Prunus domestica L.),

—	mirabell (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),

—	virsik (Prunus persica (L.) Batsch),

—	pirn (Pyrus communis L.), välja arvatud „Williams“ sorti pirnid (Pyrus communis L. cv „Williams“),

—	vampel (Rubus sect. Rubus),

—	vaarikas (Rubus idaeus L.);

ii)

järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjookide puhul, mille maksimaalne metanoolisisaldus on 1 350 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta:

—	küdoonia (Cydonia oblonga Mill.),

—	kadakamari (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.),

—	„Williams“ sorti pirn (Pyrus communis L. cv „Williams“),

—	must sõstar (Ribes nigrum L.),

—	punane sõstar (Ribes rubrum L.),

—	koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),

—	musta leedri mari (Sambucus nigra L.),

—	hariliku pihlaka mari (Sorbus aucuparia L.),

—	aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),

—	vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz).

c)	Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

d)	Puuviljadest valmistatud piiritusjooki ei värvita.

e)	Ilma et see piiraks käesoleva kategooria punkti d kohaldamist ja erandina määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa toidugrupist 14.2.6 võib siiski kasutada karamelli selliste puuviljadest valmistatud piiritusjookide värvuse parandamiseks, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta kokkupuutes puiduga.

f)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

g)	Puuviljadest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

h)	Puuviljadest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 18 grammi magusaineid liitri kohta.

Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi seaduslik nimetus on „piiritusjook“, millele lisatakse puuvilja, marja või köögivilja nimetus. Bulgaaria, tšehhi, kreeka, horvaadi, poola, rumeenia, slovaki ja sloveeni keeles võib seadusliku nimetusena kasutada puuvilja, marja või köögivilja nimetust koos vastava järelliitega.

Alternatiivina:

i)	võib esimeses lõigus osutatud seaduslik nimetus olla „wasser“, mida kasutatakse koos puuvilja nimega, või

ii)

võib kasutada järgmisi seaduslikke nimetusi järgmistel juhtudel:

—	„kirsch“ kirssidest (Prunus avium (L.) L.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—	„plum“, „quetsch“ või „slivovitz“ ploomidest (Prunus domestica L.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—	„mirabelle“ mirabellist (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—	„fruit of arbutus“ maasikapuu viljast (Arbutus unedo L.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—	„Golden Delicious“ sorti õuntest (Malus domestica var. „Golden Delicious“) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—	„Obstler“ puuviljadest (koos marjadega või ilma) valmistatud piiritusjoogi puhul, tingimusel et vähemalt 85 % meskist on saadud eri liiki õuntest, pirnidest või mõlemast.

Nime „Williams“ või „williams“ võib kasutada üksnes sordi „Williams“ pirnidest valmistatud piiritusjoogi turule laskmisel.

Kui valitseb oht, et üks seaduslikest nimetustest ei ole ilma sõnata „piiritusjook“, nagu osutatud käesolevas punktis, lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel sõna „piiritusjook“, millele võib lisada selgituse.

Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, lastakse toode turule järgmise seadusliku nimetuse all:

—	„puuviljadest valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes puuviljade või marjade või mõlema destilleerimise teel, või

—	„köögiviljadest valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes köögiviljade destilleerimise teel, või

—	„puu- ja köögiviljadest valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud puuviljade, marjade ja köögiviljade kombinatsiooni destilleerimise teel.

Seaduslikku nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras.

10. Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook

Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook on piiritusjoogid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

i)	joogid on valmistatud üksnes õuna- või pirnisiidri destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on puuviljadest tulenev lõhn ja maitse;

ii)	lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;

iii)	maksimaalne metanoolisisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.

b)	Õunasiidrist valmistatud piiritusjoogi, pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogi ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

e)	Õunasiidrist valmistatud piiritusjoogile, pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogile ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Õunasiidrist valmistatud piiritusjooki, pirnisiidrist valmistatud piiritusjooki ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 15 grammi magusaineid liitri kohta.

Seaduslik nimetus on:

—	„õunasiidrist valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes õunasiidri destilleerimise teel;

—	„pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes pirnisiidri destilleerimise teel, või

—	„õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud õuna- ja pirnisiidri destilleerimise teel.

11. Meest valmistatud piiritusjook

Meest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	jook on valmistatud üksnes meemeski kääritamise ja destilleerimise teel;

ii)	jook on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

b)	Meest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Meest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

e)	Meest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Meest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada üksnes meega. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi mett liitri kohta.

12. Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook

a)	Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes veini, õlle või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.

b)	Hefebrand'i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

e)	Hefebrand'ile ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Hefebrand'i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

g)	Seaduslikule nimetusele „Hefebrand“ ehk „käärimissettest valmistatud piiritusjook“ lisatakse kasutatud tooraine nimetus.

13. Õllest valmistatud piiritusjook

a)	Õllest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes värske õlle otsedestilleerimisel normaalrõhul alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et saadud destillaadil on õllest tulenevad organoleptilised omadused.

b)	Õllest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Õllest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

e)	Õllest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Õllest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

14. Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook

a)	Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes maapirni (Helianthus tuberosus L.) mugulate kääritamisel ja destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.

b)	Topinambur'i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c)	Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

d)	Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

e)	Topinambur'ile ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

f)	Topinambur'i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

15. Viin

Viin on piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas

—	kartulist või teraviljast või mõlemast,

—	muust põllumajanduslikust toorainest,

mis on destilleeritud, et valikuliselt vähendada kasutatud toorainete ja käärimisel moodustunud kõrvalsaaduste organoleptilisi omadusi.

Sellele võib eriliste organoleptiliste omaduste andmiseks järgneda lisadestilleerimine ja/või töötlemine asjakohaste abiainetega, muu hulgas filtreerimine läbi aktiivsöe.

Viina valmistamiseks kasutatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide sisaldus vastama artikli 5 punktis d sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.

b)	Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate. Lisaks võib tootele anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei anna domineerivat maitset.

d)	Viina ei värvita.

e)	Viina võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta.

Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole valmistatud üksnes kartulitest või teraviljast või mõlemast, kasutatakse selgesti nähtavalt märkust „valmistatud …“ ning märgitakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus. Märkus peab olema esitatud seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

g)	Seaduslikku nimetust „vodka“ võib kasutada igas liikmesriigis.

16. Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus)

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud

—

punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade, marjade või pähklite leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade, marjade või pähklite kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest, marjadest või pähklitest või nende kombinatsioonist valmistatud piiritust või destillaati;

—	kääritamisele järgneb destilleerimine; iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

ii)

jook on valmistatud järgmistest puuviljadest, marjadest või pähklitest:

—	aroonia (Aronia Medik. nom cons.),

—	must aroonia (Aronia melanocarpa (Michx.) Elliott),

—	kastan (Castanea sativa Mill.),

—	tsitrusviljad (Citrus spp.),

—	sarapuupähkel (Corylus avellana L.),

—	harilik kukemari (Empetrum nigrum L.),

—	maasikas (Fragaria spp.),

—	hariliku astelpaju mari (Hippophae rhamnoides L.),

—	teravalehise iileksi ja dahoon-iileksi mari (Ilex aquifolium ja Ilex cassine L.),

—	kirsskontpuu ehk kirss-kontpuu (Cornus mas),

—	kreeka pähkel (Juglans regia L.),

—	banaan (Musa spp.),

—	harilik mürt (Myrtus communis L.),

—	kaktusvili (Opuntia ficus-indica (L.) Mill.),

—	granadill (Passiflora edulis Sims),

—	harilik toomingas (Prunus padus L.),

—	laukaploom (Prunus spinosa L.),

—	must sõstar (Ribes nigrum L.),

—	lumi-karusmari (Ribes niveum Lindl.),

—	punane sõstar (Ribes rubrum L.),

—	karusmari (Ribes uva-crispa L. syn. Ribes grossularia),

—	koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),

—	soomurakas (Rubus arcticus L.),

—	rabamurakas (Rubus chamaemorus L.),

—	vampel (Rubus sect. Rubus),

—	vaarikas (Rubus idaeus L.),

—	musta leedri mari (Sambucus nigra L.),

—	hariliku pihlaka mari (Sorbus aucuparia L.),

—	aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),

—	vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz),

—	ambarella (Spondias dulcis Parkinson),

—	kollane mombin (Spondias mombin L.),

—	kännasmustikas (Vaccinium corymbosum L.),

—	harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccos L.),

—	mustikas (Vaccinium myrtillus L.),

—	harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea L.).

b)	Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) ei ole maitsestatud.

d)	Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjooki (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) ei värvita.

Ilma et see piiraks punkti d kohaldamist ja erandina määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa toidugrupist 14.2.6 võib siiski kasutada karamelli sellise leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) värvuse parandamiseks, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta kokkupuutes puiduga.

f)	Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjooki (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 18 grammi magusaineid liitri kohta.

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel peavad sõnad „leotamise ja destilleerimise teel valmistatud“ olema samas kirjatüübis, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „piiritusjook (eelneb puuvilja, marjade või pähklite nimetus)“ ning olema sellega samas vaateväljas, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil.

17. Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)

Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite, muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede, või seente leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.

b)	Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei ole maitsestatud.

d)	Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei värvita.

e)	Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 10 grammi magusaineid liitri kohta.

f)	Sõnaga „-geist“, millele eelneb muu sõna kui puuvilja, taime või muu tooraine nimetus, võidakse täiendada muude piiritusjookide ja alkohoolsete jookide seaduslikku nimetust, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

18. Emajuurepiiritusjook

a)	Emajuurepiiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure juurte kääritamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisega või ilma selleta.

b)	Emajuurepiiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Emajuurepiiritusjook ei ole maitsestatud.

19. Kadakamarjamaitseline piiritusjook

a)	Kadakamarjamaitseline piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi või nende kombinatsiooni maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).

b)	Kadakamarjamaitselise piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c)	Lisaks kadakamarjadele võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate, lõhna- ja maitseomadustega taimi või lõhna- ja maitseomadustega taimede osi või nende kombinatsiooni, kuid kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.

d)	Kadakamarjamaitseline piiritusjook võib kanda seaduslikku nimetust „Wacholder“ või „genebra“.

20. Gin

a)	Gin on kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.).

b)	Gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Gin'i valmistamiseks võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, nii et kadakamarjamaitse on ülekaalus.

d)	Nimetusele „gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode ei sisalda invertsuhkrus väljendatuna rohkem kui 0,1 grammi lisatud magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta.

21. Destilleeritud gin

Destilleeritud gin on:

kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud üksnes põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, selle destilleerimisel kadakamarjade (Juniperus communis L.) ja muude taimedega, tingimusel et kadakamarja maitse on ülekaalus, või

ii)

jook, mis on valmistatud nimetatud destilleerimissaaduse ning samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kombineerimisel; destilleeritud gin'i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.

b)	Destilleeritud gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Gin'i, mis on valmistatud lihtsalt essentside või maitseainete lisamisega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, ei loeta destilleeritud gin'iks.

d)	Nimetusele „destilleeritud gin“ võib lisada või see võib sisaldada sõna „dry“, kui jook ei sisalda invertsuhkrus väljendatuna rohkem kui 0,1 grammi lisatud magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta.

22. London gin

London gin on destilleeritud gin, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	see on valmistatud üksnes põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja selle maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on kuni 5 grammi; London gin'i maitse saadakse üksnes etüülalkoholi destilleerimisel looduslike taimematerjalidega;

ii)	saadud destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti;

iii)	muu lisatav põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol peab vastama artikli 5 loetletud nõuetele, kuid selle maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iv)	see ei ole värvitud;

v)	sellele ei ole invertsuhkrus väljendatuna lisatud rohkem kui 0,1 grammi magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta;

vi)	see ei sisalda muid koostisaineid peale alapunktides i, iii ja v osutatute ning vee.

b)	London gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Nimetusele „London gin“ võib lisada või see võib sisaldada sõna „dry“.

23. Köömnemaitseline piiritusjook ehk Kümmel

a)	Köömnemaitseline piiritusjook ehk Kümmel on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel hariliku köömnega (Carum carvi L.).

b)	Köömnemaitselise piiritusjoogi ehk Kümmel'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c)	Lisaks võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid köömnemaitse peab olema ülekaalus.

24. Akvavit ehk aquavit

a)	Akvavit ehk aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja mida on maitsestatud taime- või vürtsidestillaadiga.

b)	Akvavit'i ehk aquavit'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Lisaks võib kasutada looduslikke lõhna- ja maitseühendid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema hariliku köömne- (Carum carvi L.) ja/või tilliseemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine.

d)	Mõruained ei tohi maitses selgelt domineerida; kuivekstrakti sisaldus 100 milliliitri kohta ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi.

25. Aniisimaitseline piiritusjook

Aniisimaitseline piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum Hook f.), aniisi (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) või mõne teise sama põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime loodusliku ekstraktiga, kusjuures kasutatakse ühte järgmistest töötlusviisidest või nende kombinatsiooni:

i)	leotamine ja/või destilleerimine;

ii)	alkoholi destilleerimine eelnimetatud taimede seemnete või muude osadega;

iii)	aniisimaitseliste taimede destilleeritud looduslike ekstraktide lisamine.

b)	Aniisimaitselise piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)	Aniisimaitselist piiritusjooki võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

d)	Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatseid seemneid, kuid aniisimaitse peab olema ülekaalus.

26. Pastis

a)	Pastis on aniisimaitseline piiritusjook, mis sisaldab ka lagritsajuure (Glycyrrhiza spp.) looduslikke ekstrakte, samuti nii „halkoonide“ nime all tuntud toiduvärve kui ka glütsürritsiinhapet, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus ühe liitri kohta peab olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi.

b)	Pastis'i minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.

c)	Pastis'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

d)	Pastis'i magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on alla 100 grammi ühe liitri kohta ning minimaalne ja maksimaalne anetoolisisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi ühe liitri kohta.

27. Pastis de Marseille

a)	Pastis de Marseille on pastis, millel on selgelt esiletulev aniisi maitse ja mille anetoolisisaldus ühe liitri kohta on vahemikus 1,9–2,1 grammi.

b)	Pastis de Marseille minimaalne alkoholisisaldus on 45 mahuprotsenti.

c)	Pastis de Marseille'd võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

28. Anis ehk janeževec

a)	Anis ehk janeževec on aniisimaitseline piiritusjook, mille iseloomulik maitse tuleneb üksnes aniisist (Pimpinella anisum L.), tähtaniisist (Illicium verum Hook f.) või apteegitillist (Foeniculum vulgare Mill.) või nende kombinatsioonist.

b)	Anis'i ehk janeževec'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c)	Anis'i ehk janeževec'it võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

29. Destilleeritud anis

Destilleeritud anis on anis, mis sisaldab 28. kategooria punktis a osutatud seemnetega ja geograafiliste tähiste puhul mastiksipistaatsia ja teiste aromaatsete taimede seemnetega destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab destilleeritud anis'i alkoholisisaldusest vähemalt 20 mahuprotsenti.

b)	Destilleeritud anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c)	Destilleeritud anis'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

30. Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter

a)	Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega või lõhna- ja maitsepreparaatidega või mõlemaga.

b)	Mõrumaitselise piiritusjoogi ehk bitter'i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)	Ilma et see piiraks selliste sõnade kasutamist muude toiduainete kui piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel, võib mõrumaitselist piiritusjooki ehk bitter'it lasta turule ka nimetusega „mõru“ või „bitter“ kas koos mõne täiendiga või ilma.

d)	Ilma et see piiraks punkti c kohaldamist, võib sõna „mõru“ või „bitter“ kasutada mõrumaitseliste likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel.

31. Maitsestatud viin

a)	Maitsestatud viin on viin, millele on antud viina valmistamiseks kasutatud tooraine maitsest erinev ülekaalus olev maitse.

b)	Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)	Maitsestatud viina võib magustada, sama liiki jookidega segada, maitsestada, laagerdada või värvida.

d)	Kui maitsestatud viina magustatakse, peab lõpptoode sisaldama invertsuhkrus väljendatuna alla 100 grammi magusaineid liitri kohta.

e)	Maitsestatud viina seaduslik nimetus võib olla ka mis tahes ülekaalus oleva maitse nimetus kombinatsioonis sõnaga „viin“. Mõiste „viin“ võib igas liidu ametlikus keeles asendada sõnaga „vodka“.

32. Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán

a)	Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán on piiritusjook, mis on valdavalt laukaploomi maitsega ja valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud laukaploomidest (Prunus spinosa L.), millele on lisatud aniisi looduslikku ekstrakti või aniisi destillaati või mõlemat.

b)	Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.

c)	Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i valmistamisel kasutatakse vähemalt 125 grammi laukaploome lõpptoote liitri kohta.

d)	Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 80–250 grammi lõpptoote liitri kohta.

e)	Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i organoleptilised omadused, värvus ja maitse on tingitud üksnes kasutatud puuviljast ja aniisist.

Nimetust „pacharán“ võib kasutada seadusliku nimetusena üksnes siis, kui toode on valmistatud Hispaanias. Kui toode on valmistatud väljaspool Hispaaniat, võib nimetust „pacharán“ kasutada üksnes seadusliku nimetuse „laukaploomimaitseline piiritusjook“ täiendina, tingimusel et järgnevad sõnad: „valmistatud …“, millele järgneb selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus toode on valmistatud.

33. Liköör

Liköör on piiritusjook,

mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on

—	70 grammi liitri kohta kirsi- või hapukirsilikööride puhul, mis sisaldavad üksnes kirssidest või hapukirssidest saadud etüülalkoholi;

—	80 grammi liitri kohta likööride puhul, mida on maitsestatud üksnes emajuure või samalaadse taime või koirohuga;

—	100 grammi liitri kohta kõigil muudel juhtudel;

ii)	mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või põllumajandusliku päritoluga destillaadist või ühest või mitmest piiritusjoogist või nende kombinatsioonist, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.

b)	Likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Likööri valmistamisel võib kasutada lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

Järgmisi likööre võib siiski maitsestada üksnes maitsestavate toiduainete, lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega:

liköörid, mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:

—	ananass (Ananas),

—	tsitrusvili (Citrus L.),

—	hariliku astelpaju mari (Hippophae rhamnoides L.),

—	mooruspuu mari (Morus alba, Morus rubra),

—	hapukirss (Prunus cerasus),

—	kirss (Prunus avium),

—	must sõstar (Ribes nigrum L.),

—	soomurakas (Rubus arcticus L.),

—	rabamurakas (Rubus chamaemorus L.),

—	vaarikas (Rubus idaeus L.),

—	harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccos L.),

—	mustikas (Vaccinium myrtillus L.),

—	harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea L.);

ii)

liköörid, mis on valmistatud järgmistest taimedest:

—	puju (Artemisia genepi),

—	emajuur (Gentiana L.),

—	münt (Mentha L.),

—	aniis (Pimpinella anisum L.).

Seaduslikku nimetust „liqueur“ võib kasutada igas liikmesriigis ning:

—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud hapukirssidest või kirssidest (Prunus cerasus või Prunus avium) valmistatud likööri puhul võib seaduslik nimetus olla „guignolet“ või „češnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma;

—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud hapukirssidest (Prunus cerasus) valmistatud likööri puhul võib seaduslik nimetus olla „ginja“ või „ginjinha“ või „višnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma;

—	likööride puhul, mille alkoholisisaldus tuleneb üksnes rummist, võib seaduslik nimetus olla „punch au rhum“ koos sõnaga „liköör“ või ilma;

—	ilma et see piiraks artikli 3 punkti 2, artikli 10 lõike 5 punkti b ja artikli 11 kohaldamist, võib piima või piimatooteid sisaldava likööri puhul olla seaduslik nimetus „cream“, mida täiendatakse liköörile ülekaalus oleva maitse andnud tooraine nimetusega koos sõnaga „liköör“ või ilma.

Liidus valmistatud likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel võib kasutada järgmisi liitnimetusi juhul, kui vastavalt väljakujunenud piiritusjoogi valmistamise meetoditele kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaati:

—	prune brandy,

—	orange brandy,

—	apricot brandy,

—	cherry brandy,

—	solbaerrom ehk mustsõstrarumm.

Käesolevas punktis osutatud likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kirjutatakse liitnimetus ühele reale, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega ning sõna „liköör“ kirjutatakse nimetuse vahetusse lähedusse vähemalt sama suurte tähtedega. Kui alkohol ei ole valmistatud märgitud piiritusjoogist, märgitakse selle päritolu etiketil liitnimetuse ja sõnaga „liköör“ samas vaateväljas, kas nimetades põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigi või sõnad „valmistatud põllumajandusliku päritoluga alkoholist“ või „valmistamisel on kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi“.

Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõike 4 kohaldamist, võib seaduslikku nime „liköör“ täiendada selle lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimetusega, mis annab piiritusjoogile ülekaalus oleva maitse, tingimusel et piiritusjoogile antakse maitse maitsestavate toiduainete, lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega, mis saadakse lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimetuses osutatud toorainest, mida täiendatakse lõhna-ja maitseühenditega üksnes siis, kui see on vajalik nimetatud tooraine maitse ja/või lõhna tugevdamiseks.

34. Crème de (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega)

a)	„Crème de“ (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega), on liköör, mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi liitri kohta.

b)	Crème de (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega) minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)	Selle piiritusjoogi suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

d)	Toorainena ei kasutata piimatooteid.

e)	Seaduslikus nimetuses nimetatakse sellist kasutatud puuvilja või muud toorainet, mis annab liköörile ülekaalus oleva maitse.

f)	Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

g)	Seaduslikku nimetust „crème de cassis“ võib kasutada üksnes mustast sõstrast valmistatud likööride puhul, mille magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on üle 400 grammi liitri kohta.

35. Sloe gin

a)	Sloe gin on liköör, mille valmistamiseks on laukaploome leotatud gin'is ja millele võib olla lisatud laukaploomi mahla.

b)	Sloe gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.

c)	Sloe gin'i valmistamisel võib kasutada üksnes looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

d)	Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

36. Sambuca

Sambuca on värvitu aniisimaitseline liköör, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	jook sisaldab aniisi (Pimpinella anisum L.), tähtaniisi (Illicium verum L.) või muude maitsetaimede destillaate;

ii)	joogi minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 350 grammi liitri kohta;

iii)	joogi loodusliku anetooli sisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta.

b)	Sambuca minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c)	Sambuca suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

d)	Sambuca't ei värvita.

e)	Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

37. Maraschino, marrasquino ehk maraskino

Maraschino, marrasquino ehk maraskino on värvitu liköör, mille maitse ja lõhn saadakse marasca kirsside destillaadist või kirsside või nende osade põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis või marasca kirsside destillaadis leotamise tulemusena ning mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi liitri kohta.

b)	Maraschino, marrasquino ehk maraskino minimaalne alkoholisisaldus on 24 mahuprotsenti.

c)	Maraschino, marrasquino või maraskino suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

d)	Maraschino't, marrasquino't või maraskino't ei värvita.

e)	Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

38. Nocino ehk orehovec

a)	Nocino ehk orehovec on liköör, mille maitse ja lõhn saadakse peamiselt tervete roheliste kreeka pähklite (Juglans regia L.) leotamise või leotamise ja destilleerimise teel ning mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 100 grammi liitri kohta.

b)	Nocino ehk orehovec'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c)	Nocino ehk orehovec'i suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

d)	Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

39. Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat

Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata liköör, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, põllumajandusliku päritoluga destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi või mõlemad. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta. Igasugune muusse tõugu kui Gallus gallus kuuluvatelt kanadelt pärit munade kasutamine märgitakse etiketile.

b)	Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i minimaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti.

c)	Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada üksnes maitsestavaid toiduaineid, lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

d)	Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada piimatooteid.

40. Munasisaldusega liköör

Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata liköör, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, põllumajandusliku päritoluga destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ja mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi või mõlemad. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

b)	Munasisaldusega likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)	Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada üksnes maitsestavaid toiduaineid, looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

d)	Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada piimatooteid.

41. Mistrà

Mistrà on aniisimaitseline või loodusliku anetooli maitseline värvitu piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	joogi anetoolisisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta;

ii)	jook võib sisaldada ka maitsetaimede destillaati;

iii)	jooki ei ole magustatud.

b)	Mistrà minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti ja selle maksimaalne alkoholisisaldus on 47 mahuprotsenti.

c)	Mistrà'd võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

d)	Mistrà'd ei värvita.

42. Väkevä glögi ehk spritglögg

Väkevä glögi ehk spritglögg on piiritusjook, mis on valmistatud veini või veinitoodete ja põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel nelgi või kaneeli või mõlema lõhna- ja maitseainetega, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

i)	leotamine või destilleerimine;

ii)	alkoholi destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega;

iii)	nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine.

b)	Väkevä glögi ehk spritglögg'i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)	Väkevä glögi ehk spritglögg'i maitsestamiseks võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate või muid lõhna- ja maitseaineid, kuid punktis a osutatud vürtside maitse peab olema ülekaalus.

d)	Lõppsaadus ei sisalda rohkem kui 50 % veini või veinitooteid.

43. Berenburg ehk Beerenburg

Berenburg ehk Beerenburg on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	jook on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist;

ii)	jook on valmistatud puuviljade või taimede või nende osade leotamisel;

iii)	jook sisaldab erilise lõhna- ja maitseaine destillaadina emajuurt (Gentiana lutea L.), kadakamarju (Juniperus communis L.) ja loorberilehti (Laurus nobilis L.);

iv)	joogi värvus varieerub helepruunist tumepruunini;

v)	jook võib olla magustatud, sisaldades invertsuhkrus väljendatuna kuni 20 grammini magusaineid liitri kohta.

b)	Berenburg'i või Beerenburg'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c)	Berenburg'i või Beerenburg'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

44. Mee- ehk mõdunektar

a)	Mee- ehk mõdunektar on piiritusjook, mis on valmistatud kääritatud meemeskist ning mee destillaadist miksitud piiritusjoogi või põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või mõlema maitsestamisel ning mis sisaldab vähemalt 30 mahuprotsenti kääritatud meemeskit.

b)	Mee- ehk mõdunektari minimaalne alkoholisisaldus on 22 mahuprotsenti.

c)	Mee- ehk mõdunektarit võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega, tingimusel et mee maitse on ülekaalus.

d)	Mee- ehk mõdunektarit võib magustada üksnes meega.

II LISA

TEATAVAID PIIRITUSJOOKE HÕLMAVAD ERINÕUDED

1. Rum-Verschnitt'i valmistatakse Saksamaal ning see saadakse rummi miksimisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholiga, nii et vähemalt 5 % lõppsaaduse alkoholisisaldusest tuleneb rummist. Rum-Verschnitt'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Rum-Verschnitt'i nimetusega toote kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel esitatakse sõna „Verschnitt“ sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Rum“ ning sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil. Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „piiritusjook“. Kui Rum-Verschnitt lastakse turule väljaspool Saksamaad, märgitakse etiketile selle alkoholikoostis.

2. Slivovice'i valmistatakse Tšehhis ja see saadakse, lisades ploomidestillaadile enne viimast destilleerimist põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, nii et vähemalt 70 % lõpptootes sisalduvast alkoholist tuleneb ploomidestillaadist. Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „piiritusjook“. Lisada võib nimetuse „slivovice“, kui see on eesmisel etiketil müüginimetusega samas vaateväljas. Kui slivovice lastakse turule väljaspool Tšehhit, märgitakse etiketile selle alkoholikoostis. Käesolev säte ei piira seaduslike nimetuste kasutamist puuviljadest valmistatud piiritusjookide puhul vastavalt I lisa 9. kategooriale.

3. Guignolet Kirsch'i valmistatakse Prantsusmaal ning see on saadud guignolet' ja kirsch'i miksimisel, kusjuures vähemalt 3 % lõppsaaduse puhta alkoholi kogusisaldusest tuleneb kirsch'ist. Kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel esitatakse sõna guignolet sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „kirsch“ ning sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil. Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „liköör“. Selle alkoholikoostis näitab, kui suur on guignolet' ja kirsch'i puhta alkoholi mahuprotsent guignolet kirsch'i puhta alkoholi kogusisalduse mahuprotsendis.

III LISA

DÜNAAMILINE EHK „CRIADERAS Y SOLERA“ EHK „SOLERA E CRIADERAS“ LAAGERDAMISSÜSTEEM

Dünaamiline ehk „criaderas y solera“ ehk „solera e criaderas“ laagerdamissüsteem seisneb sama laagerdumisastme moodustava iga tammevaadi ja -mahuti perioodilises osalises tühjendamises selles sisalduvast brandy'st ja selle täitmises vastavas osas brandy'ga, mis pärineb eelmisest laagerdumisastmest.

Mõisted

„Laagerdumisaste“– iga sama küpsusastmega tammevaatide ja -mahutite rühm, mille brandy laagerdumisprotsessi jooksul läbib. Iga astet kutsutakse „criadera'ks“, välja arvatud viimast, brandy villimiseelset astet, mida kutsutakse „solera'ks“.

„Tühjendamine“– iga mingil laagerdumisastmel oleva tammevaadi või -mahuti osaline tühjendamine selles sisalduvast brandy'st, et lisada see vahetult järgmisel laagerdumisastmel olevatesse tammevaatidesse ja -mahutitesse või solera puhul see villida.

„Täitmine“– teataval laagerdumisastmel olevatest tammevaatidest ja -mahutitest pärineva brandy osa lisamine ja segamine vanuse järjekorras järgmise laagerdumisastme tammevaatide ja -mahutite sisu hulka.

„Keskmine vanus“– ajavahemik, mis vastab kogu brandy kõigi laagerdumisprotsessi astmete läbimisele ning mis arvutatakse kõigil laagerdumisastmetel oleva brandy kogumahu jagamisel viimaselt, solera astmelt ühe aasta jooksul villitud brandy mahuga.

Solera astmelt villitud brandy keskmine vanus arvutatakse järgmise valemi alusel: t = Vt / Ve, kus:

—	t on keskmine vanus aastates,

—	Vt on laagerdamissüsteemi sisu kogumaht väljendatuna puhta alkoholi liitrites,

—	Ve on ühe aasta jooksul tarnimiseks villitud toodangu kogumaht väljendatuna puhta alkoholi liitrites.

Kui tegemist on alla 1 000-liitriste tammevaatide või -mahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja täitmiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete kahekordsest arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt kuue kuu pikkune laagerdumisaeg.

Kui tegemist on 1 000-liitriste või suuremate tammevaatide või -mahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja täitmiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt ühe aasta pikkune laagerdumisaeg.

IV LISA

Vastavustabel

Käesolev määrus	Määrus (EÜ) nr 110/2008
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 1 lõiked 1 ja 2
Artikli 2 punktid a–d	Artikli 2 lõiked 1 ja 3
Artikli 2 punkt e	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 punkt f	I lisa punkt 6
Artikli 3 lõige 1	Artikkel 8
Artikli 3 lõiked 2 ja 3	Artikkel 10
Artikli 3 lõige 4	Artikli 15 lõige 1
Artikli 3 lõige 5	—
Artikli 3 lõige 6	—
Artikli 3 lõige 7	Artikli 15 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 3 lõige 8	—
Artikli 3 lõiked 9 ja 10	Artikli 11 lõige 2 ja I lisa punkt 4
Artikli 3 lõiked 11 ja 12	I lisa punkt 7
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 7 ja I lisa punkt 14
Artikli 4 lõige 2	Artikkel 7 ja I lisa punkt 15
Artikli 4 lõige 3	Artikkel 7 ja I lisa punkt 16
Artikli 4 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 5	I lisa punkt 17
Artikli 4 lõige 6	—
Artikli 4 lõige 7	I lisa punkt 2
Artikli 4 lõige 8	I lisa punkt 3
Artikli 4 lõige 9	I lisa punkt 3
Artikli 4 lõige 10	I lisa punkt 5
Artikli 4 lõige 11	I lisa punkt 8
Artikli 4 lõige 12	I lisa punkt 9
Artikli 4 lõige 13	—
Artikli 4 lõige 14	—
Artikli 4 lõige 15	—
Artikli 4 lõige 16	—
Artikli 4 lõige 17	—
Artikli 4 lõige 18	—
Artikli 4 lõiked 19 ja 20	I lisa punkt 10
Artikli 4 lõige 21	—
Artikli 4 lõige 22	—
Artikli 4 lõige 23	I lisa punkt 11
Artikli 4 lõige 24	I lisa punkt 12
Artikkel 5	I lisa punkt 1
Artikli 6 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 3 lõige 3
Artikli 6 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 7 lõige 1	Artikkel 4
Artikli 7 lõige 2	Artikli 5 lõige 1
Artikli 7 lõige 3	Artikli 5 lõige 2
Artikli 7 lõige 4	Artikli 5 lõige 3
Artikli 8 lõige 1	Artikkel 26
Artikli 8 lõige 2	Artikli 1 lõige 3
Artikli 8 lõige 3	—
Artikli 8 lõige 4	—
Artikkel 9	—
Artikli 10 lõige 1	—
Artikli 10 lõige 2	Artikli 9 lõige 1
Artikli 10 lõige 3	Artikli 9 lõige 2
Artikli 10 lõige 4	Artikli 9 lõige 3
Artikli 10 lõige 5	Artikli 9 lõiked 5 ja 6
Artikli 10 lõike 6 punktid a–c, e ja f	—
Artikli 10 lõike 6 punkt d	Artikli 12 lõige 2
Artikli 10 lõike 7 esimene lõik	Artikli 9 lõiked 4 ja 7
Artikli 10 lõike 7 teine lõik	—
Artikli 11 lõige 1	Artikli 10 lõiked 1 ja 2
Artikli 11 lõiked 2 ja 3	—
Artikli 12 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 12 lõiked 2–4	—
Artikli 13 lõige 1	Artikli 12 lõige 1
Artikli 13 lõige 2	Artikli 9 lõige 9
Artikli 13 lõike 3 esimene ja teine lõik	Artikli 11 lõige 4
Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 11 lõige 5
Artikli 13 lõike 3 neljas lõik	—
Artikli 13 lõike 4 esimene lõik	Artikli 11 lõige 3
Artikli 13 lõike 4 teine lõik	Artikli 11 lõige 4
Artikli 13 lõike 4 kolmas lõik	Artikli 11 lõige 5
Artikli 13 lõige 5	—
Artikli 13 lõige 6	Artikli 12 lõige 3
Artikli 13 lõige 7	—
Artikli 14 lõige 1	I lisa punkt 13
Artikli 14 lõige 2	—
Artikli 15 lõige 1	Artikli 14 lõige 2
Artikli 15 lõige 2	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikkel 13
Artikkel 18	—
Artikli 19 lõige 1	Artikli 12 lõige 3
Artikli 19 lõige 2	—
Artikli 20 punkt a	—
Artikli 20 punkt b	Artikli 28 lõige 2
Artikli 20 punkt c	—
Artikli 20 punkt d	—
Artikli 21 lõige 1	—
Artikli 21 lõige 2	Artikkel 16
Artikli 21 lõige 3	Artikli 15 lõike 3 esimene lõik
Artikli 21 lõige 4	—
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik	Artikli 17 lõige 4
Artikli 22 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 22 lõige 2	—
Artikli 23 lõike 1 sissejuhatus ning punktid a–c	—
Artikli 23 lõike 1 teine lõik	Artikli 17 lõige 3
Artikli 23 lõige 2	Artikli 17 lõike 1 teine lause
Artikli 24 lõiked 1–4	—
Artikli 24 lõiked 5–7	Artikli 17 lõige 2
Artikli 24 lõige 8	Artikli 17 lõige 3
Artikli 24 lõige 9	Artikli 17 lõike 1 esimene lause
Artikkel 25	—
Artikli 26 lõike 1 esimene lõik	Artikli 17 lõige 5
Artikli 26 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 26 lõige 2	Artikli 17 lõige 6
Artikli 27 lõige 1	Artikli 17 lõike 7 esimene lause
Artikli 27 lõiked 2–4	—
Artikli 27 lõige 5	Artikli 17 lõike 7 teine lause
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikli 30 lõiked 1–3	Artikli 17 lõike 8 esimene lause
Artikli 30 lõike 4 esimene lõik	Artikli 17 lõike 8 teine lause
Artikli 30 lõike 4 teine lõik	—
Artikkel 31	Artikkel 21
Artikkel 32	Artikkel 18
Artikli 33 lõige 1	Artikli 15 lõige 2
Artikli 33 lõiked 2 ja 3	—
Artikli 34 lõiked 1–3	Artikkel 19
Artikli 34 lõige 4	—
Artikli 35 lõike 1 esimene lõik	Artikli 15 lõike 3 teine lõik
Artikli 35 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 35 lõige 2	Artikli 23 lõige 3
Artikli 35 lõige 3	—
Artikli 36 lõige 1	Artikli 23 lõige 1
Artikli 36 lõige 2	Artikli 23 lõige 2
Artikkel 37	—
Artikli 38 lõige 1	—
Artikli 38 lõige 2	Artikli 22 lõige 1
Artikli 38 lõige 3	Artikli 22 lõige 2
Artikli 38 lõige 4	—
Artikli 38 lõige 5	Artikli 22 lõige 3
Artikli 38 lõige 6	Artikli 22 lõige 4
Artikli 39 lõige 1	—
Artikli 39 lõiked 2 ja 3	—
Artikkel 40	—
Artikkel 41	—
Artikkel 42	—
Artikli 43 lõige 1	Artikli 24 lõige 1
Artikli 43 lõige 2	Artikli 24 lõige 3
Artikli 44 lõige 1	Artikli 24 lõige 2
Artikli 44 lõige 2	—
Artikkel 45	Artikkel 6
Artikkel 46	—
Artikkel 47	Artikkel 25
Artikkel 48	—
Artikkel 49	Artikkel 29
Artikkel 50	Artikkel 28
Artikkel 51	Artikkel 30
I lisa 1.–31. kategooria	II lisa 1.–31. kategooria
I lisa 32. kategooria	II lisa 37a. kategooria
I lisa 33. kategooria	II lisa 32. kategooria
I lisa 34. kategooria	II lisa 33. kategooria
I lisa 35. kategooria	II lisa 37. kategooria
I lisa 36. kategooria	II lisa 38. kategooria
I lisa 37. kategooria	II lisa 39. kategooria
I lisa 38. kategooria	II lisa 40. kategooria
I lisa 39. kategooria	II lisa 41. kategooria
I lisa 40. kategooria	II lisa 42. kategooria
I lisa 41. kategooria	II lisa 43. kategooria
I lisa 42. kategooria	II lisa 44. kategooria
I lisa 43. kategooria	II lisa 45. kategooria
I lisa 44. kategooria	II lisa 46. kategooria
II lisa	II lisa, jaotis „Muud piiritusjoogid“
III lisa	—
IV lisa	—

17.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 130/55

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/788,

17. aprill 2019,

Euroopa kodanikualgatuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) on kehtestatud liidu kodakondsus. Liidu kodanikele (edaspidi „kodanikud“) on antud õigus pöörduda otse komisjoni poole taotlusega, milles komisjoni kutsutakse üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ja mis annab neile sarnase õiguse, nagu on Euroopa Parlamendil Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 225 ja nõukogul ELi toimimise lepingu artikli 241 alusel. Euroopa kodanikualgatus aitab seega edendada liidu demokraatlikku toimimist kodanike osalemise kaudu selle demokraatlikus ja poliitilises elus. Nagu ilmneb ELi lepingu artikli 11 ja ELi toimimise lepingu artikli 24 struktuurist, tuleks Euroopa kodanikualgatust vaadelda seoses muude vahenditega, mille kaudu kodanikud võivad juhtida liidu institutsioonide tähelepanu teatavatele küsimustele ja mis hõlmavad eelkõige dialoogi esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga, konsultatsioone asjaosalistega, petitsioone ja taotlusi ombudsmanile.

(2)	Euroopa kodanikualgatuse reeglid ja kord on sätestatud Euroopa Parlamendi määruses (EL) nr 211/2011, (4) mida on täiendatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1179/2011 (5).

(3)	31. märtsil 2015 tõi komisjon määruse (EL) nr 211/2011 kohaldamise aruandes välja mitmeid kõnealuse määruse rakendamisel ilmnevaid probleeme ning kohustus põhjalikumalt analüüsima nende probleemide mõju Euroopa kodanikualgatuse vahendi tulemuslikkusele ja parandama vahendi toimimist.

(4)	28. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse kohta (6) ja 26. juuni 2017. aasta seadusandliku algatusraporti projektis (7) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles vaatama läbi määrust (EL) nr 211/2011 ja rakendusmäärust (EL) nr 1179/2011.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajatele ja toetajatele paremini kättesaadavaks, vähem koormavaks ja paremini kasutatavaks ning tugevdada selle järelmeetmeid, et saavutada selle kui arutelu edendamise vahendi täielik potentsiaal. Samuti peaks see hõlbustama võimalikult paljude kodanike osalemist liidu demokraatlikus otsustusprotsessis.

(6)

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks tagada Euroopa kodanikualgatuse korra ja tingimuste tulemuslikkus, läbipaistvus, selgus, lihtsus ja kasutajasõbralikkus, sealhulgas puuetega inimeste jaoks, ning kõnealuse vahendi olemust arvestav proportsionaalsus. Seejuures tuleks õigusi ja kohustusi täpselt tasakaalus hoida ning tagada, et komisjon kehtivad algatused asjakohaselt läbi vaatab ja neile vastab.

(7)

Asjakohane on kehtestada algatuse toetamiseks vajalik vanuse alampiir. Kõnealune vanuse alampiir peaks vastama Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikule eale. Et suurendada noorte kodanike osalemist liidu demokraatlikus elus ja seega saavutada Euroopa kodanikualgatuse kui osalusdemokraatia vahendi täielik potentsiaal, peaks liikmesriikidel, kes peavad seda asjakohaseks, olema võimalik kehtestada algatuse toetamise vanuse alampiiriks 16 aastat, ja nad peaksid sellest komisjonile teatama. Komisjon peaks Euroopa kodanikualgatuse toimimise korrapäraselt läbi vaatama, sealhulgas kodanikualgatuse toetamise vanuse alampiiri osas. Liikmesriike kutsutakse üles kaaluma vastavalt oma õigusaktidele 16 aasta kehtestamist vanuse alampiiriks.

(8)

Kooskõlas ELi lepingu artikli 11 lõikega 4 võivad vähemalt miljon liidu kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.

(9)	Tagamaks, et kodanikualgatus esindab liidu huve ja seda vahendit on samas lihtne kasutada, tuleks sätestada, et algatuses peaks osalema kodanikke vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest.

(10)

Algatuse esinduslikkuse ja kodanikele algatuse toetamisel samalaadsete tingimuste tagamiseks on asjakohane kehtestada allakirjutanute nõutav minimaalne arv neist liikmesriikidest. Allakirjutanute nõutav minimaalne arv igast liikmesriigist peaks olema kahanevalt proportsionaalne ja selle arvutamiseks tuleks igast liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv korrutada Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

(11)

Et muuta Euroopa kodanikualgatused kaasavamaks ja nähtavamaks, saavad korraldajad kasutada oma tutvustamis- ja teabevahetustegevuses keeli, mis ei ole liidu institutsioonide ametlikud keeled, kuid on liikmesriikide põhiseadusliku korra kohaselt ametlikud keeled nende territooriumil või mõnes selle osas.

(12)

Kuigi käesoleva määruse kohaldamisel töödeldavad isikuandmed võivad Euroopa kodanikualgatuse kui osalusdemokraatia vahendi olemuse tõttu hõlmata tundlikke andmeid, on nii algatuse toetamisel isikuandmete esitamise nõudmine kui ka selliste andmete töötlemine õigustatud ulatuses, mis on vajalik toetusavalduste kontrollimiseks liikmesriigi õigusaktide ja tava kohaselt.

(13)

Selleks et muuta Euroopa kodanikualgatus paremini kättesaadavaks, peaks komisjon andma kodanikele ja korraldajate rühmadele teavet, abi ja praktilist tuge, eelkõige käesoleva määruse nendes aspektides, mis kuuluvad tema pädevusse. Selle teabe ja abi tugevdamiseks peaks komisjon tegema kättesaadavaks ka veebipõhise koostööplatvormi, mis pakuks selleks mõeldud arutelufoorumi ja sõltumatut tuge, teavet ja õigusnõu Euroopa kodanikualgatuse kohta. Platvorm peaks olema avatud kodanikele, korraldajate rühmadele, organisatsioonidele ja välisekspertidele, kellel on kogemusi Euroopa kodanikualgatuste korraldamisel. Platvorm peaks olema ligipääsetav puuetega inimestele.

(14)

Et korraldajate rühmadel oleks võimalik oma algatust kogu menetluse jooksul juhtida, peaks komisjon tegema kättesaadavaks Euroopa kodanikualgatuse veebipõhise registri (edaspidi „register“). Teadlikkuse suurendamiseks ja kõigi algatuste läbipaistvuse tagamiseks peaks registri juurde kuuluma avalik veebisait, kus antakse põhjalikku üldteavet Euroopa kodanikualgatuse kohta, samuti ajakohast teavet üksikute algatuste, nende staatuse ning korraldajate rühma esitatud toetus- ja rahastamisallikate kohta.

(15)

Et tagada kodanikulähedus ja suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest, peaksid liikmesriigid looma oma territooriumil ühe või mitu kontaktpunkti, kus kodanikud saaksid Euroopa kodanikualgatuse kohta teavet ja abi. Selline teave ja abi peaks puudutama eelkõige käesoleva määruse neid aspekte, mille rakendamine kuulub liikmesriikide ametiasutuste pädevusse või mis puudutavad kohaldatavat liikmesriigi õigust ning mille puhul kõnealused asutused oskavad seetõttu kodanikke ja korraldajate rühmi kõige paremini teavitada ja aidata. Kui see on kohane, peaksid liikmesriigid püüdma saavutada koostoimet teenustega, mis toetavad sarnaste riiklike vahendite kasutamist. Komisjon, sealhulgas tema esindused liikmesriikides, peaks tagama tiheda koostöö nimetatud teabe- ja abimeetmetega seotud riiklike kontaktpunktidega, sealhulgas, kui see on kohane, teavitustegevusega liidu tasandil.

(16)

Kodanikualgatuse edukaks käimalükkamiseks ja korraldamiseks on vaja vähemalt minimaalsel tasemel organiseeritud struktuuri. Selleks struktuuriks peaks olema vähemalt seitsmest eri liikmesriigist pärit füüsilisest isikust koosnev korraldajate rühm, et edendada üle liidu oluliste probleemide tõstatamist ja soodustada sellesisulist mõttevahetust. Läbipaistvuse ning sujuva ja tõhusa teabevahetuse huvides peaks korraldajate rühm määrama esindaja, kes kogu menetluse vältel vahendab korraldajate rühma ja liidu institutsioonide vahelist suhtlust. Korraldajate rühmale tuleks anda kooskõlas liikmesriigi õigusega võimalus luua algatuse juhtimiseks juriidiline isik. Seda juriidilist isikut tuleks käesoleva määruse kohaldamisel lugeda korraldajate rühmaks.

(17)

Lisaks sellele, et seoses isikuandmete töötlemisega kohaldatakse vastutuse ja karistuste suhtes jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679, (8) peaks korraldajate rühm kooskõlas liikmesriigis kohaldatava õigusega solidaarselt vastutama kahju eest, mida selle liikmed põhjustavad algatuse korraldamisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu toime pandud õigusvastaste tegudega. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatakse korraldajate rühmale asjakohaseid karistusi.

(18)

Selleks et tagada algatuste sidusus ja läbipaistvus ning vältida olukorda, kus allkirju kogutakse algatusele, mis ei vasta aluslepingutes ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele, tuleks käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad algatused enne kodanike toetusavalduste kogumisperioodi algust komisjoni juures registreerida. Registreerimist korraldades peaks komisjon järgima täielikult ELi toimimise lepingu artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustust ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ette nähtud hea halduse üldpõhimõtet.

(19)

Selleks et muuta Euroopa kodanikualgatus tulemuslikuks ja paremini kättesaadavaks, arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse kord ja tingimused peavad olema selged, lihtsad, kasutajasõbralikud ja proportsionaalsed, ja tagada, et võimalikult paljud algatused registreeritakse, on juhul, kui käesoleva määruse kohase registreerimise nõuetele vastab üksnes algatuse üks või mõni osa, asjakohane registreerida algatus osaliselt. Algatused tuleks registreerida osaliselt, kui osa algatusest, sealhulgas selle põhieesmärgid, ei jää ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ning kõik muud registreerimisnõuded on täidetud. Osalise registreerimise ulatuse suhtes tuleks tagada selgus ja läbipaistvus ning võimalikke allakirjutajaid tuleks teavitada registreerimise ulatusest ja asjaolust, et toetusavaldusi kogutakse üksnes algatuse registreeritud ulatuse suhtes. Komisjon peaks korraldajate rühma piisavalt üksikasjalikult teavitama põhjusest, miks ta otsustas algatust mitte registreerida või otsustas selle üksnes osaliselt registreerida, ning kõigist korraldajate rühmale kättesaadavatest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest.

(20)

Algatuse toetusavaldusi tuleks koguda kindla tähtaja jooksul. Selleks et tagada, et algatus ei minetaks oma asjakohasust, arvestades samal ajal seda, kui keeruline on koguda toetusavaldusi kogu liidus, ei tohiks see tähtaeg ületada 12 kuud alates korraldajate rühma poolt kindlaks määratud kogumisperioodi alguskuupäevast. Korraldajate rühmal peaks olema võimalik valida kogumisperioodi alguskuupäev, mis peaks saabuma kuue kuu jooksul alates algatuse registreerimisest. Korraldajate rühm peaks valitud kuupäevast komisjonile teatama hiljemalt kümme tööpäeva enne selle kuupäeva saabumist. Et tagada kooskõlastamine liikmesriikide ametiasutustega, peaks komisjon teavitama liikmesriike kuupäevast, mille korraldajate rühm talle teatavaks tegi.

(21)

Et muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja toetajate jaoks paremini kättesaadavaks, vähem koormavaks ja paremini kasutatavaks, peaks komisjon looma veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi ja seda käitama. See süsteem tuleks teha korraldajate rühmadele tasuta kättesaadavaks ja selle tehnilised funktsioonid peaksid võimaldama toetusavalduste veebis kogumist, hõlmates veebimajutust ja tarkvara, samuti ligipääsetavuselemente, millega tagada, et puuetega kodanikud saavad algatusi toetada. Kõnealune süsteem tuleks luua ja seda tuleks hooldada kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2017/46 (9).

(22)

Kodanikel peaks algatuste veebis või paberil toetamiseks piisama üksnes nende isikuandmete esitamisest, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama, kas nad soovivad, et nad kantaks III lisa A või B osa alla. Euroopa kodanikualgatuse veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kasutavatel kodanikel peaks olema võimalik toetada algatust veebis, kasutades teavitatud e-identimisvahendeid või andes e-allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (10) tähenduses. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid rakendama vajalikud tehnilised funktsioonid nimetatud määrusega ette nähtud raamides. Kodanikud peaksid toetusavalduse allkirjastama ainult ühe korra.

(23)

Et hõlbustada üleminekut uuele kesksele veebipõhisele toetusavalduste kogumise süsteemile, peaks korraldajate rühmal olema ka edaspidi võimalik luua oma veebipõhine toetusavalduste kogumise süsteem ja koguda selle süsteemi kaudu toetusavaldusi algatuste jaoks, mis on käesoleva määruse kohaselt registreeritud hiljemalt 31. detsembril 2022. Korraldajate rühm peaks iga algatusega kasutama ühtset veebipõhist toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi. Toetusavalduste kogumiseks korraldajate rühma loodavate ja käitatavate veebipõhiste üksiksüsteemide tehnilised ja turvaomadused peaksid olema piisavad, et tagada andmete turvaline kogumine, säilitamine ja edastamine kogu menetluse vältel. Sel eesmärgil peaks komisjon koostöös liikmesriikidega kehtestama toetusavalduste kogumise veebipõhiste üksiksüsteemide üksikasjaliku tehnilise kirjelduse. Komisjonil peaks olema võimalik küsida nõu liidu institutsioone võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud poliitika väljatöötamisel ning rakendamisel toetavalt Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametilt (ENISA).

(24)

On asjakohane, et liikmesriigid kontrolliksid enne toetusavalduste kogumist toetusavalduste kogumiseks korraldajate rühma loodud veebipõhiste üksiksüsteemide vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja annaksid välja sellist vastavust tõendava dokumendi. Veebipõhiste toetusavalduste kogumise üksiksüsteemide vastavust peaks tõendama selle liikmesriigi pädev asutus, kus säilitatakse veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu kogutud andmeid. Ilma et see piiraks riiklikele järelevalveasutustele määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid volitusi, peaksid liikmesriigid määrama süsteemide vastavuse tõendamise eest vastutava pädeva riikliku asutuse. Liikmesriigid peaksid oma pädevate asutuste antud tõendeid vastastikku tunnustama.

(25)

Kui kodanikualgatusele on allakirjutanutelt kogutud vajalik arv toetusavaldusi, peaks iga liikmesriik vastutama oma kodanike allkirjastatud toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise eest, et hinnata, kas kokku on saadud nõutav minimaalne arv allakirjutanuid, kellel on Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigus. Võttes arvesse liikmesriikide halduskoormuse piiramise vajadust, tuleks selliseid kontrolle teha asjakohasel viisil, milleks võib kasutada juhuslikku valikut. Liikmesriigid peaksid välja andma dokumendi, millega tõendatakse saadud kehtivate toetusavalduste arvu.

(26)

Avalike arutelude soodustamiseks algatustes osalemise ja tõstatatud probleemide üle peaks korraldajate rühmal, juhul kui komisjonile on esitatud algatus, mida toetab nõutav arv allakirjutanuid ja mis vastab muudele käesoleva määruse kohastele nõuetele, olema õigus tutvustada seda algatust liidu tasandi avalikul kuulamisel. Euroopa Parlament peaks avaliku kuulamise korraldama kolme kuu jooksul alates algatuse esitamisest komisjonile. Euroopa Parlament peaks tagama, et sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja ekspertide huvid on tasakaalustatult esindatud. Komisjon peaks olema esindatud sobilikul tasemel. Nõukogul, liidu teistel institutsioonidel ja nõuandvatel organitel ning huvitatud sidusrühmadel peaks samuti olema võimalik kuulamisel osaleda, et tagada selle kaasav iseloom ja toetada avalikku huvi.

(27)

Euroopa Parlamendil kui institutsioonil, kus kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud, peaks olema õigus hinnata toetust kehtivale algatusele pärast selle esitamist ja pärast selle avalikku kuulamist. Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik ka hinnata meetmeid, mille komisjon on algatuse alusel võtnud ja mida ta on teatises kirjeldanud.

(28)

Selleks et tagada kodanike tulemuslik osalemine liidu demokraatias, peaks komisjon kehtiva algatuse läbi vaatama ja sellele vastama. Komisjon peaks seega kuue kuu jooksul alates algatuse saamisest esitama oma õiguslikud ja poliitilised järeldused ning nimetama algatuse suhtes kavandatava meetme. Komisjon peaks kavandatavat meedet selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult põhjendama, sealhulgas täpsustades, kas ta võtab vastuseks algatusele vastu liidu õigusakti ettepaneku, ja peaks samuti põhjendama kui ta ei võta mingit meedet. Komisjon peaks algatused läbi vaatama, järgides Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ette nähtud hea halduse üldpõhimõtteid.

(29)

Et tagada oma rahastamise ja toe läbipaistvus, peaks korraldajate rühma registreerimise kuupäeva ja algatuse komisjonile esitamise kuupäeva vahele jääval ajavahemikul korrapäraselt esitama rahastamise ja toe kohta ajakohastatud ja üksikasjalikku teavet. See teave tuleks avalikustada registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil. Korraldajate rühma esitatav rahastamisallikate ja toetuse deklaratsioon peaks sisaldama teavet rahalise toetuse kohta, mis ületab 500 eurot sponsori kohta, samuti organisatsioonide kohta, kes korraldajate rühma vabatahtlikkuse alusel abistavad, kui selline toetus ei ole majanduslikult mõõdetav. Üksustel, eelkõige organisatsioonidel, kes aluslepingute kohaselt aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja väljendavad liidu kodanike tahet, peaks olema võimalik algatusi edendada, neid rahastada ja toetada, kui nad teevad seda käesolevas määruses sätestatud korras ja tingimustel.

(30)

Täieliku läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon tegema registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil kättesaadavaks kontaktvormi, et võimaldada kodanikel esitada kaebusi, korraldajate rühma esitatud rahastamis- ja toetusallikaid puudutava teabe täielikkuse ja õigsuse kohta. Komisjonil peaks olema õigus nõuda korraldajate rühmalt kaebustega seoses lisateavet ning vajaduse korral registris deklareeritud rahastamis- ja toetusallikaid puudutavat teavet ajakohastada.

(31)

Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Seda silmas pidades on õiguskindluse huvides asjakohane täpsustada, et seoses isikuandmete töötlemisega toetusavalduste, e-posti aadresside ja algatuste toetajate andmete kogumise ajal ning toetusavalduste kontrollimiseks ja tõendamiseks loetakse vastutavateks töötlejateks määruse (EL) 2016/679 tähenduses korraldajate rühma esindajat või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidilist isikut ja liikmesriigi pädevaid asutusi ning samuti on asjakohane kindlaks määrata maksimaalne ajavahemik, mille jooksul võib algatuse jaoks kogutud isikuandmeid säilitada. Vastutavate töötlejatena peaksid korraldajate rühma esindaja või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik ja liikmesriikide pädevad asutused võtma kõik vajalikud meetmed, et täita määrusega (EL) 2016/679 kehtestatud kohustused, eelkõige need, mis on seotud andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamise ning andmesubjektide õigustega.

(32)

Kui komisjon töötleb käesoleva määruse kohaldamisel isikuandmeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (11). Asjakohane on täpsustada, et komisjoni tuleb käsitada vastutava töötlejana määruse (EL) 2018/1725 tähenduses seoses isikuandmete töötlemisega registris, veebipõhisel koostööplatvormil, veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis ning e-posti aadresside kogumisel. Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, mis võimaldab korraldajate rühmal veebis oma algatustele toetusavaldusi koguda, peaks kooskõlas käesoleva määrusega looma ja seda käitama komisjon. Komisjon ja korraldajate rühma esindaja või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik, peaksid seoses veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis sisalduvate isikuandmete töötlemisega olema määruse (EL) 2016/679 tähenduses kaasvastutavad töötlejad.

(33)

Kodanike aktiivse osalemise soodustamiseks liidu poliitilises elus peaks komisjon suurendama üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest, kasutades eelkõige digitehnoloogiat ja sotsiaalmeediat ning tegutsedes liidu kodakondsuse ja kodanike õiguste edendamise meetmete raames. Euroopa Parlament peaks komisjoni teavitustegevusele kaasa aitama.

(34)

Et hõlbustada teabevahetust allakirjutanutega ja teavitada neid algatuse suhtes võetud järelmeetmetest, peaks komisjonil ja korraldajate rühmal olema võimalik andmekaitsenorme järgides koguda allakirjutanute e-posti aadresse. E-posti aadresside kogumine peaks olema vabatahtlik ja toimuma üksnes allakirjutanute sõnaselgel nõusolekul. E-posti aadresse ei tohiks koguda toetusavalduse vormi osana ja võimalikke allakirjutajaid tuleks teavitada, et nende õigus algatust toetada ei olene sellest, kas nad on nõus, et nende -posti aadresse kogutakse.

(35)

Selleks et kohandada käesolevat määrust tulevikus ilmnevatele vajadustele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ja eelkõige toetusavalduste kogumise veebipõhiste süsteemide tehnilise kirjelduse kehtestamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas käesoleva määrusega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(37)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane põhieesmärgi – kodanike osalemise edendamine liidu demokraatlikus ja poliitilises elus – saavutamiseks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad Euroopa kodanikualgatust. ELi lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale

(38)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ette nähtud põhimõtetest.

(39)	Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EL) nr 211/2011 kehtetuks tunnistada.

(40)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (14) artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma ametlikud märkused 19. detsembril 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse kord ja tingimused, millele peab vastama algatus, milles kutsutakse komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohane ettepanek küsimustes, mille puhul on liidu kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt (edaspidi „Euroopa kodanikualgatus“ või „algatus“).

Artikkel 2

Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigus

1. Vastavalt käesolevale määrusele on igal liidu kodanikul, kes on vähemalt Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus eas, õigus algatust toetusavalduse allkirjastamisega toetada.

Liikmesriigid võivad vastavalt oma õigusaktidele kehtestada vanuse alammääraks 16 aastat ja sel juhul teavitavad nad sellest komisjoni.

2. Kooskõlas kohaldatava õigusega tagavad liikmesriigid ja komisjon, et puuetega inimesed saavad kasutada oma õigust toetada algatusi ja pääsevad teiste kodanikega võrdsetel alustel ligi kõigile algatusi käsitlevatele teabeallikatele.

Artikkel 3

Nõutav allakirjutanute arv

1. Algatus kehtib kui

a)	seda on toetanud artikli 2 lõike 1 kohaselt vähemalt üks miljon liidu kodanikku (edaspidi „allakirjutanud“) vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest ja

b)	vähemalt ühes neljandikus liikmesriikidest küündis allakirjutanute arv algatuse registreerimise ajal kehtinud I lisa kohase minimaalse allakirjutanute arvuni, mis vastab igast liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvule korrutatuna Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

2. Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse allakirjutanut tema kodakondsusjärgses liikmesriigis, sõltumata kohast, kus ta toetusavaldusele alla kirjutas.

Artikkel 4

Komisjoni ja liikmesriikide pakutav teave ja abi

1. Komisjon annab kodanikele ja korraldajate rühmadele Euroopa kodanikualgatuse kohta kergesti kättesaadavat ja põhjalikku teavet ja abi, muu hulgas suunates nad asjakohaste teabeallikate ja abi juurde.

Komisjon teeb Euroopa kodanikualgatuse juhendi üldsusele kättesaadavaks nii internetis kui paberil ning kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

2. Komisjon teeb Euroopa kodanikualgatuse veebipõhise koostööplatvormi kättesaadavaks tasuta.

Platvorm pakub praktilist ja õigusalast nõu ning arutelufoorumi Euroopa kodanikualgatuse teemalise teabe ja parimate tavade vahetamiseks kodanike, korraldajate rühmade, sidusrühmade, vabaühenduste, ekspertide ning liidu muude institutsioonide ja asutuste vahel, kes soovivad osaleda.

Platvorm on puuetega inimestele ligipääsetav.

Platvormi käitamise ja hoolduse kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

3. Komisjon teeb kättesaadavaks veebipõhise registri, mis võimaldab korraldajate rühmadel oma algatust kogu menetluse vältel hallata.

Register hõlmab avalikku veebisaiti, kust leiab üldteavet Euroopa kodanikualgatuse kohta ning teavet konkreetsete algatuste ja nende staatuse kohta.

Komisjon ajakohastab seda registrit korrapäraselt, tehes korraldajate rühma esitatud teabe kättesaadavaks.

4. Pärast seda, kui komisjon on algatuse artikli 6 kohaselt registreerinud, tõlgib ta algatuse sisu, sealhulgas selle lisa, II lisas ette nähtud ulatuses kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse, et algatus registris avaldada ja seda kooskõlas käesoleva määrusega toetusavalduste kogumiseks kasutada.

Korraldajate rühm võib esitada ka algatust puudutava lisateabe tõlked kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse ning, kui neid on, II lisas osutatud ja kooskõlas artikli 6 lõikega 2 esitatud õigusakti eelnõu tõlked kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse. Nende tõlgete eest vastutab korraldajate rühm. Korraldajate rühma esitatud tõlgete sisu peab vastama kooskõlas artikli 6 lõikega 2 esitatud algatuse sisule.

Komisjon tagab artikli 6 lõike 2 kohaselt esitatud teabe ja käesoleva lõike kohaselt esitatud tõlgete avaldamise registris ja Euroopa kodanikualgatust käsitleval avalikul veebisaidil.

5. Liikmesriikide pädevatele asutustele toetusavalduste edastamiseks kooskõlas artikliga 12 töötab komisjon välja failivahetusteenuse ning teeb selle korraldajate rühmale tasuta kättesaadavaks.

6. Iga liikmesriik loob ühe või mitu kontaktpunkti, et pakkuda korraldajate rühmadele kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega tasuta teavet ja abi.

II PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 5

Korraldajate rühm

1. Algatuse ettevalmistamise ja haldamisega tegeleb vähemalt seitsmest füüsilisest isikust koosnev rühm (edaspidi „korraldajate rühm“). Euroopa Parlamendi liikmeid nimetatud minimaalse arvu puhul sisse ei arvestata.

2. Korraldajate rühma peavad kuuluma vähemalt seitsmes eri liikmesriigis elavad liidu kodanikud, kes on algatuse registreerimise ajal Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus eas.

Komisjon avaldab registris iga algatuse kohta kõikide korraldajate rühma liikmete nimed kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

3. Korraldajate rühma liikmed määravad endi seast ühe esindaja ja tema asendaja (edaspidi „kontaktisikud“), kes vastutavad kogu menetluse vältel korraldajate rühma ja liidu institutsioonide vahelise suhtluse vahendamise eest ning kellel on õigus tegutseda korraldajate rühma nimel.

Samuti võib korraldajate rühm oma liikmete seast või väljastpoolt määrata veel kuni kaks füüsilist isikut, kellele antakse õigus tegutseda menetluse vältel liidu institutsioonidega suhtlemiseks kontaktisikute nimel.

4. Korraldajate rühm teavitab komisjoni oma koosseisu muudatustest menetluse vältel ja esitab asjakohase tõendusmaterjali, millest nähtub, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded on täidetud. Korraldajate rühma koosseisus toimunud muudatusi kajastatakse toetusavalduse vormides ning korraldajate rühma praeguste ja endiste liikmete nimed jäävad registris kogu menetluse vältel kättesaadavaks.

5. Ilma et see piiraks korraldajate rühma esindaja vastutust määruse (EL) 2016/679 artikli 82 lõike 2 kohase vastutava töötlejana, vastutavad korraldajate rühma liikmed solidaarselt kahju eest, mis põhjustati algatuse korraldamisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu toime pandud õigusvastaste tegudega, vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele.

6. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 84 kohaste karistuste kohaldamist, tagavad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õigusega, et korraldajate rühma liikmete suhtes kohaldatakse tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi käesoleva määruse rikkumise ning eelkõige järgmise eest:

a)	valeandmete esitamine,

b)	andmete väärkasutus.

7. Kui kooskõlas liikmesriigi õigusega on spetsiaalselt kõnealuse algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik, loetakse seda juriidilist isikut käesoleva artikli lõigete 5 ja 6, artikli 6 lõike 2 ja lõigete 4–7, artiklite 7–19 ning II–VII lisa kohaldamisel olenevalt asjaoludest korraldajate rühmaks või selle liikmeteks, tingimusel et korraldajate rühma liikmete seast rühma esindajaks määratud liikmele antakse õigus tegutseda juriidilise isiku nimel.

Artikkel 6

Registreerimine

1. Algatuse jaoks võib toetusavaldusi koguda alles pärast seda, kui komisjon on algatuse registreerinud.

2. Korraldajate rühm esitab komisjonile registreerimistaotluse registri kaudu.

Taotluse esitamise ajal teeb korraldajate rühm ühtlasi järgmist:

a)	edastab II lisas nõutud teabe mõnes liidu institutsioonide ametlikus keeles;

b)	kui korraldajate rühmas on liikmeid üle seitsme, määrab nende seast seitse liiget, keda arvestada artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel;

c)	asjakohasel juhul märgib, et artikli 5 lõike 7 kohaselt on loodud juriidiline isik.

Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 6 kohaldamist, teeb komisjon registreerimistaotluse kohta otsuse kahe kuu jooksul alates selle esitamisest.

3. Komisjon registreerib algatuse, kui

a)	korraldajate rühm on esitanud asjakohase tõendusmaterjali artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise kohta ja määranud artikli 5 lõike 3 esimese lõigu kohased kontaktisikud;

b)	artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras on algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik ja selle esindajaks määratud korraldajate rühma liikmele on antud volitus tegutseda juriidilise isiku nimel;

c)	algatuse ükski osa ei jää ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks;

d)	algatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu ega pahatahtlik;

e)	algatus ei ole ilmselgelt vastuolus liidu väärtustega, mis on ette nähtud ELi lepingu artiklis 2, ega Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega.

Et teha kindlaks, kas käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–e sätestatud nõuded on täidetud, hindab komisjon korraldajate rühma poolt lõike 2 kohaselt esitatud teavet.

Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, keeldub komisjon algatust registreerimast, kui üks või mitu käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–e sätestatud nõuet ei ole täidetud.

4. Kui komisjon leiab, et lõike 3 esimese lõigu punktides a, b, d ja e sätestatud nõuded on täidetud, kuid lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud nõue ei ole täidetud, annab komisjon korraldajate rühmale ühe kuu jooksul alates taotluse laekumisest sellest hinnangust ühes põhjendustega teada.

Sellisel juhul võib korraldajate rühm algatust komisjoni hinnangu arvesse võtmiseks muuta, et tagada algatuse vastavus lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud nõudele, või esialgse algatusega jätkata või see tagasi võtta. Korraldajate rühm teavitab komisjoni oma valikust kahe kuu jooksul alates komisjoni põhjendatud hinnangu saamisest ja esitab algsele algatusele muudatused, kui neid on.

Kui korraldajate rühm muudab oma esialgset algatust või jätkab sellega vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule, teeb komisjon järgmist:

a)	registreerib algatuse, kui see vastab lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud nõudele;

b)	registreerib algatuse osaliselt, kui osa algatusest, sealhulgas selle põhieesmärgid, ei jää ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks;

c)	vastasel juhul keeldub algatust registreerimast.

Komisjon teeb taotluse kohta otsuse ühe kuu jooksul alates sellest, kui korraldajate rühmalt on laekunud käesoleva lõike teises lõigus osutatud teave.

5. Registreeritud algatus avalikustatakse registris.

Kui komisjon registreerib algatuse osaliselt, siis ta avaldab registris teabe algatuse registreerimise ulatuse kohta.

Sel juhul tagab korraldajate rühm, et võimalikke allakirjutajaid teavitatakse algatuse registreerimise ulatusest ja asjaolust, et toetusavaldusi kogutakse üksnes algatuse registreeritud ulatuse suhtes.

6. Komisjon registreerib algatuse unikaalse registreerimisnumbri all ja teavitab sellest korraldajate rühma.

7. Kui komisjon keeldub kavandatud kodanikualgatust registreerimast või registreerib selle lõike 4 kohaselt üksnes osaliselt, peab ta esitama oma otsuse põhjused ja teavitama korraldajate rühma. Samuti teavitab komisjon korraldajate rühma kõigist rühmale kättesaadavatest võimalikest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest.

Komisjon avaldab kõik oma käesoleva artikli kohaselt tehtud otsused kodanikualgatuse registreerimise taotluste kohta registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil.

8. Komisjon teavitab algatuse registreerimisest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed.

Artikkel 7

Algatuse tagasivõtmine

Artikli 6 kohaselt registreeritud algatuse võib korraldajate rühm enne artikli 13 kohast algatuse komisjonile esitamist igal ajal tagasi võtta. Sellise tagasivõtmise teade avaldatakse registris.

Artikkel 8

Kogumisperiood

1. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 6 kohaldamist, kogutakse kõik toetusavaldused perioodil, mis ei ületa 12 kuud alates korraldajate rühma valitud kuupäevast (edaspidi „kogumisperiood“). Kõnealune kuupäev peab saabuma kuue kuu jooksul pärast algatuse registreerimist artikli 6 kohaselt.

Korraldajate rühm teavitab komisjoni valitud kuupäevast hiljemalt kümme tööpäeva enne selle kuupäeva saabumist.

Kui korraldajate rühm soovib toetusavalduste kogumise lõpetada enne kogumisperioodi lõppkuupäeva, teatab ta komisjonile oma kavatsusest vähemalt kümme tööpäeva enne uut kogumisperioodi lõppkuupäevaks valitud kuupäeva.

Komisjon teavitab liikmesriike esimeses lõigus osutatud kuupäevast.

2. Komisjon avaldab kogumisperioodi algus- ja lõppkuupäevad registris.

3. Kogumisperioodi lõppkuupäeval lõpetab komisjon artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi töö ja korraldajate rühm lõpetab artiklis 11 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi töö.

Artikkel 9

Toetusavalduste kogumise kord

1. Toetusavaldusi võib allkirjastada veebis või paberil.

2. Toetusavalduste kogumiseks võib kasutada üksnes III lisas sätestatud näidistele vastavaid vorme.

Korraldajate rühm täidab III lisas sätestatud vormid enne toetusavalduste kogumisega alustamist. Vormides esitatud teave peab vastama registris sisalduvale teabele.

Kui korraldajate rühm otsustab koguda toetusavaldusi veebis ja kasutada selleks artiklis 10 ette nähtud veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, vastutab III lisa kohaste sobivate vormide esitamise eest komisjon.

Kui algatus on artikli 6 lõike 4 kohaselt registreeritud osaliselt, kajastub algatuse registreerimise ulatus III lisas sätestatud vormides, samuti asjakohasel juhul veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis ja veebipõhises toetusavalduste kogumise üksiksüsteemis. Toetusavalduse vorme võib toetusavalduste veebis või paberil kogumise jaoks kohandada.

III lisa ei kohaldata, kui kodanikud toetavad algatust veebis, nimelt artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu ja kasutades teavitatud e-identimise vahendeid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 4. Liidu kodanikud märgivad oma kodakondsuse ja liikmesriigid aktsepteerivad füüsilise isiku puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1501 (15) kohast andmete miinimumkogumit.

3. Toetusavaldust allkirjastav isik peab esitama üksnes III lisas sätestatud isikuandmed.

4. Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt 30. juunil 2019 teada, kas nad soovivad, et nad kantaks vastavalt III lisa A või B osa alla. III lisa B osa alla kandmist soovivad liikmesriigid märgivad selles osutatud isikukoodi (isikut tõendava dokumendi) liigi.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2020 avaldab komisjon III lisas esitatud vormid registris.

III lisa ühe osa alla kantud liikmesriik võib komisjonilt taotleda enda kandmist III lisa teise osa alla. Selleks esitab ta komisjonile taotluse vähemalt kuus kuud enne kuupäeva, millest alates uusi vorme kohaldatakse.

5. Korraldajate rühm vastutab allakirjutanutelt paberil saadud toetusavalduste kogumise eest.

6. Isik võib konkreetse algatuse toetusavalduse allkirjastada ainult ühe korra.

7. Korraldajate rühm teavitab komisjoni igas liikmesriigis kogutud toetusavalduste arvust kogumisperioodi ajal vähemalt iga kahe kuu tagant ja lõpuks kogunenud arvust kolme kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu, et selle teabe saaks registris avaldada.

Kui toetusavalduste nõutavat arvu ei ole koos või korraldajate rühm ei ole pärast kogumisperioodi lõppu kolme kuu jooksul midagi teatanud, siis komisjon sulgeb algatuse ja avaldab registris vastavasisulise teate.

Artikkel 10

Veebipõhine toetusavalduste kogumise kesksüsteem

1. Toetusavalduste veebipõhise kogumise eesmärgil loob komisjon 1. jaanuariks 2020 veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi ja käitab seda alates nimetatud kuupäevast kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2017/46.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi loomise ja käitamise kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kasutamine on tasuta.

Veebipõhine toetusavalduste kogumise kesksüsteem on ligipääsetav puuetega inimestele.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu saadud andmeid säilitatakse selleks komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud serverites.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu on võimalik üles laadida paberil kogutud toetusavaldusi.

2. Komisjon tagab iga algatuse puhul, et toetusavaldusi saab artikli 8 kohaselt kindlaks määratud kogumisperioodi jooksul koguda veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu.

3. Hiljemalt kümme tööpäeva enne kogumisperioodi algust annab korraldajate rühm komisjonile teada, kas ta soovib kasutada veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi ja kas ta soovib paberil kogutud toetusavaldused üles laadida.

Kui korraldajate rühm soovib paberil kogutud toetusavaldused üles laadida, tuleb kõik paberil kogutud toetusavaldused üles laadida kahe kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu ja teavitada sellest komisjoni.

4. Liikmesriigid tagavad, et

a)	kodanikud saavad toetada algatusi veebis antud toetusavaldustega, kasutades teavitatud e-identimise vahendeid või elektroonilist allkirjastamist määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses;

b)	tunnustatakse komisjoni eIDAS-sõlme, mis töötati välja määruse (EL) nr 910/2014 ja rakendusmääruse (EL) 2015/1501 raames.

5. Komisjon konsulteerib veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi edasise arendamise ja täiustamise üle sidusrühmadega, et võtta arvesse nende ettepanekuid ja probleeme.

Artikkel 11

Veebipõhised toetusavalduste kogumise üksiksüsteemid

1. Kui korraldajate rühm ei kasuta veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, võib ta mitmes või kõigis liikmesriikides toetusavalduste veebipõhiseks kogumiseks kasutada mõnda muud ühtset veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi (edaspidi „veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem“).

Veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu kogutud andmeid säilitatakse liikmesriigi territooriumil.

2. Korraldajate rühm tagab, et veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem vastab kogu kogumisperioodi vältel käesoleva artikli lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

3. Pärast algatuse registreerimist ja enne kogumisperioodi algust ning ilma et see piiraks riiklikele järelevalveasutuste määruse (EL) 2016/679 VI peatükist tulenevaid volitusi, taotleb korraldajate rühm selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu kogutud andmeid säilitatakse, et see tõendaks süsteemi kooskõla käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuetega.

Kui veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem on kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuetega, annab pädev asutus selle kohta ühe kuu jooksul alates taotlusest IV lisas esitatud näidisele vastava tõendi. Korraldajate rühm teeb nimetatud tõendi koopia üldsusele kättesaadavaks veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi veebisaidil.

Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide pädevate asutuste antud tõendeid.

4. Veebipõhistel toetusavalduste kogumise üksiksüsteemidel on asjakohased turva- ja tehnilised elemendid, et kogumisperioodi vältel oleks tagatud järgmine:

a)	toetusavalduse allkirjastamise võimalus on ainult füüsilistel isikutel;

b)	algatuse kohta esitatud teave vastab registris avaldatud teabele;

c)	allakirjutanutelt kogutakse andmeid kooskõlas III lisaga;

d)	allakirjutanute esitatud andmeid kogutakse ja säilitatakse turvaliselt.

5. Komisjon võtab hiljemalt 1. jaanuariks 2020 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaldamiseks vajalikud tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 22 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud tehniliste kirjelduste väljatöötamisel Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametilt (ENISA) nõu küsida.

6. Kui toetusavaldusi kogutakse toetusavalduste kogumise veebipõhise üksiksüsteemi kaudu, ei või kogumisperiood alata enne, kui nimetatud süsteemile on välja antud lõikes 3 osutatud tõend.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes neile algatustele, mis on registreeritud 31. detsembriks 2022 kooskõlas artikliga 6.

Artikkel 12

Toetusavalduste kontrollimine ja tõendamine liikmesriikide poolt

1. Iga liikmesriik (edaspidi „vastutav liikmesriik“) kontrollib ja tõendab, et tema kodanike allkirjastatud toetusavaldused vastavad käesoleva määruse nõuetele.

2. Kolme kuu jooksul alates kogumisperioodi lõpust ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, esitab korraldajate rühm veebis või paberil kogutud toetusavaldused vastutava liikmesriigi artikli 20 lõikes 2 osutatud pädevatele asutustele.

Korraldajate rühm esitab toetusavaldused pädevatele asutustele ainult juhul, kui artiklis 3 sätestatud minimaalne allakirjutanute arv on kokku saadud.

Toetusavaldused esitatakse vastutava liikmesriigi igale pädevale asutusele ainult ühel korral, kasutades V lisas sätestatud vormi.

Veebis kogutud toetusavaldused esitatakse kooskõlas komisjoni poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud elektroonilise standardsüsteemiga.

Paberil kogutud toetusavaldused ja veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu veebis kogutud toetusavaldused esitatakse eraldi.

3. Komisjon esitab nii veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu veebis kui ka paberil kogutud ja artikli 10 lõike 3 teise lõigu kohaselt üles laetud toetusavaldused vastutava liikmesriigi pädevale asutusele niipea kui korraldajate rühm on esitanud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt V lisas sätestatud vormi vastutava liikmesriigi pädevale asutusele.

Kui korraldajate rühm on toetusavaldusi kogunud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu, võib ta komisjonilt taotleda nende toetusavalduste esitamist vastutava liikmesriigi pädevale asutusele.

Komisjon esitab toetusavaldused kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 neljanda lõiguga, kasutades artikli 4 lõikes 5 osutatud failivahetusteenust.

4. Pädevad asutused kontrollivad kolme kuu jooksul alates toetusavalduste saamisest neid riigisisese õiguse ja tava kohaselt asjakohasel viisil, milleks võib kasutada juhuslikku valikut.

Kui veebis ja paberil kogutud toetusavaldused esitatakse eraldi, algab nimetatud periood sellest, kui pädev asutus on kätte saanud kõik toetusavaldused.

Paberil kogutud toetusavalduste kontrollimiseks ei nõuta allkirjade autentimist.

5. Pädev asutus tõendab kontrollimiste tulemuste põhjal asjaomasest liikmesriigist saadud kehtivate toetusavalduste arvu. Tõend koostatakse VI lisas esitatud näidise järgi ja antakse korraldajate rühmale üle tasuta.

Tõendis märgitakse paberil ja veebis kogutud kehtivate toetusavalduste arv, sealhulgas paberil kogutud ja artikli 10 lõike 3 teise lõigu kohaselt üles laetud toetusavalduste arv.

Artikkel 13

Algatuse esitamine komisjonile

Korraldajate rühm esitab algatuse komisjonile kolme kuu jooksul alates artikli 12 lõike 5 kohase viimase tõendi saamisest.

Korraldajate rühm esitab VII lisa kohase täidetud vormi koos artikli 12 lõikes 5 ette nähtud tõendite koopiatega paberil või elektrooniliselt.

Komisjon teeb VII lisas sätestatud vormi registris üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 14

Avaldamine ja avalik kuulamine

1. Kui komisjon saab kehtiva algatuse, mille juurde kuuluvad toetusavaldused on kogutud ja tõendatud kooskõlas artiklitega 8–12, avaldab komisjon viivitamata registris vastavasisulise teate ning edastab algatuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide parlamentidele.

2. Kolme kuu jooksul alates algatuse kohta taotluse esitamisest antakse korraldajate rühmale võimalus tutvustada algatust Euroopa Parlamendi korraldatud avalikul kuulamisel.

Euroopa Parlament korraldab avaliku kuulamise oma ruumides.

Komisjon on kuulamisel sobilikul tasemel esindatud.

Nõukogule, liidu teistele institutsioonidele ja nõuandvatele organitele, liikmesriikide parlamentidele ja kodanikuühiskonnale antakse samuti võimalus kuulamistel osaleda.

Euroopa Parlament tagab, et kõik asjakohased avalikud ja erahuvid oleksid tasakaalustatult esindatud.

3. Pärast avalikku kuulamist hindab Euroopa Parlament algatuse poliitilist toetamist.

Artikkel 15

Komisjonis läbivaatamine

1. Ühe kuu jooksul alates algatuse esitamisest kooskõlas artikliga 13 võtab komisjon korraldajate rühma asjakohasel tasemel vastu, et kuulata ära algatuse eesmärkide üksikasjalik selgitus.

2. Kuue kuu jooksul alates artikli 14 lõike 1 kohasest algatuse avaldamisest ja pärast artikli 14 lõikes 2 osutatud avalikku kuulamist koostab komisjon kodanikualgatuse kohta tehtud õiguslikest ja poliitiliste järeldustest teatise, nimetades vajaduse korral kavandatava meetme ja esitades selle võtmise või võtmata jätmise põhjendused.

Kui komisjon kavatseb võtta algatuse tõttu meetmeid, sealhulgas, kui see on kohane, võtta vastu liidu õigusakti ühe või mitu ettepanekut, esitatakse teatises ka nende meetmete kavandatud ajakava.

Teatisest teatatakse nii korraldajate rühmale kui ka Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning see tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Komisjon ja korraldajate rühm teavitavad kooskõlas artikli 18 lõigetega 2 ja 3 allakirjutanuid algatuse tulemustest.

Komisjon esitab registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil ajakohast teavet nende meetmete rakendamise kohta, mis on algatuse kohta vastu võetud teatises esitatud.

Artikkel 16

Euroopa Parlamendi järelmeetmed edukatele kodanikualgatustele

Euroopa Parlament hindab artikli 15 lõikes 2 osutatud komisjoni teatise alusel võetud meetmeid.

III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 17

Läbipaistvus

1. Korraldajate rühm esitab registris avaldamiseks ja kui see on kohane, avaldab oma kampaania veebisaidil selge, täpse ja ammendava teabe algatuse kõigi rahastamisallikate kohta, mille puhul ületati aastas ühe rahastaja kohta 500 euro suurune summa.

Deklareeritud rahastamis- ja toetusallikad, sealhulgas sponsorid, ja vastavad summad peavad olema selgelt tuvastatavad.

Korraldajate rühm annab teavet ka teda vabatahtlikkuse alusel abistavate organisatsioonide kohta, kui selline abi ei ole majanduslikult mõõdetav.

Kõnealust teavet ajakohastatakse vähemalt iga kahe kuu tagant alates registreerimise kuupäevast kuni kuupäevani, mil algatus esitatakse artikli 13 kohaselt komisjonile. Komisjon teeb selle registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil selgel ja ligipääsetaval viisil üldsusele kättesaadavaks.

2. Komisjonil on õigus nõuda korraldajate rühmalt käesoleva määruse kohaselt deklareeritud rahastamisallikate ja toetuste kohta täiendavat teavet ja selgitusi.

3. Komisjon võimaldab kodanikel esitada kaebuse korraldajate rühma esitatud rahastamis- ja toetusallikaid puudutava teabe täielikkuse ja õigsuse kohta ning teeb selleks registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavaks kontaktvormi.

Komisjon võib nõuda korraldajate rühmalt käesoleva lõike kohaselt esitatud kaebuste kohta lisateavet ning kui see on kohane, ajakohastada registris teavet deklareeritud rahastamis- ja toetusallikate kohta.

Artikkel 18

Teabevahetus

1. Komisjon parandab teabevahetuse ja teavituskampaaniate kaudu üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse olemasolust, eesmärkidest ja toimimisest, soodustades seeläbi kodanike aktiivset osalemist liidu poliitilises elus.

Euroopa Parlament aitab komisjoni teavitustegevusse kaasa.

2. Asjaomast algatust käsitleva teabevahetuse ja teavitamise eesmärgil võib korraldajate rühm või komisjon juhul, kui tal on selleks allakirjutanu sõnaselge nõusolek, kogumiseks talletada allakirjutanu e-posti aadressi.

Võimalikke allakirjutajaid teavitatakse, et nende õigus algatust toetada ei olene sellest, kas nad on nõus sellega, et nende e-posti aadresse kogutakse.

3. E-posti aadresse ei tohi koguda toetusavalduste vormide osana. Neid võib aga koguda toetusavaldustega samal ajal, kuid üksnes juhul, kui neid töödeldakse eraldi.

Artikkel 19

Isikuandmete kaitse

1. Seoses isikuandmete töötlemisega toetusavalduste, e-posti aadresside ja algatuste rahastajate andmete kogumise ajal on määruse (EL) 2016/679 tähenduses vastutav töötleja korraldajate rühma esindaja. Kui loodud on käesoleva määruse artikli 5 lõikes 7 osutatud juriidiline isik, on vastutav töötleja nimetatud isik.

2. Seoses isikuandmete töötlemisega toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise ajal on määruse (EL) 2016/679 tähenduses vastutavad töötlejad käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused.

3. Seoses registris, veebipõhises koostööplatvormis ja käesoleva määruse artiklis 10 osutatud veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis sisalduvate isikuandmete töötlemisega ning e-posti aadresside kogumisega on määruse (EL) 2018/1725 tähenduses vastutav töötleja komisjon.

4. Toetusavalduste vormide täitmisel saadud isikuandmeid kogutakse artiklite 9–11 kohase turvalise kogumise ja säilitamise, liikmesriikidele esitamise, artikli 12 kohase kontrollimise ja tõendamise toimingute jaoks ning vajalike kvaliteedikontrollide ja statistiliste analüüside tegemiseks.

5. Korraldajate rühm ja kui see on kohane, komisjon hävitavad kõik algatuse jaoks allkirjastatud toetusavaldused ja nende koopiad ühe kuu jooksul pärast algatuse artikli 13 kohast komisjonile esitamist või hiljemalt 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Kui algatus võetakse tagasi pärast kogumisperioodi algust, hävitatakse toetusavaldused ja nende koopiad ühe kuu jooksul pärast artiklis 7 osutatud tagasivõtmist.

6. Pädev asutus hävitab kõik toetusavaldused ja nende koopiad kolme kuu jooksul pärast artikli 12 lõikes 5 osutatud tõendi väljaandmist.

7. Konkreetse algatuse jaoks antud toetusavaldusi ja nende koopiaid võib säilitada lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtajast kauem, kui see on vajalik asjaomase algatusega seotud kohtu- või haldusmenetluseks. Need hävitatakse ühe kuu jooksul pärast nimetatud menetlustes lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

8. Komisjon ja korraldajate rühm hävitavad artikli 18 lõike 2 kohaselt kogutud e-posti aadressi andmed vastavalt ühe kuu jooksul pärast algatuse tagasivõtmist või 12 kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu või algatuse komisjonile esitamist. Kui komisjon on teatises esitanud meetmeid, mida artikli 15 lõike 2 kohaselt kavatsetakse võtta, hävitatakse e-posti aadressi andmed kolme aasta jooksul pärast teatise avaldamist.

9. Ilma et see piiraks neile määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi, on korraldajate rühma liikmetel õigus taotleda oma isikuandmete registrist eemaldamist pärast kahe aasta möödumist asjaomase algatuse registreerimise kuupäevast.

Artikkel 20

Liikmesriikide pädevad asutused

1. Artikli 11 kohaldamisel määrab iga liikmesriik artikli 11 lõikes 3 osutatud tõendi andmise eest vastutama ühe pädeva asutuse või mitu pädevat asutust.

2. Artikli 12 kohaldamisel määrab iga liikmesriik ühe pädeva asutuse, kes vastutab toetusavalduste kontrollimise koordineerimise ja artikli 12 lõikes 5 osutatud tõendite andmise eest.

3. Hiljemalt 1. jaanuaril 2020 edastavad liikmesriigid komisjonile lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud asutuste nimed ja aadressid. Nad teavitavad komisjoni, kui nimetatud teavet on vaja ajakohastada.

Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud asutuste nimed ja aadressid registris üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 21

Riigisisestest sätetest teatamine

1. Hiljemalt 1. jaanuaril 2020 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud erisätetest.

2. Komisjon teeb need sätted registris kooskõlas lõikega 1 liikmesriigi teatises kasutatud keeles üldsusele kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 rakendamisel abistab komisjoni komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 23

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisasid nende käesoleva määruse sätete ulatuses, mis on asjakohased nimetatud lisade puhul.

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 6. juunist 2019.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Läbivaatamine

Komisjon vaatab Euroopa kodanikualgatuse toimimise perioodiliselt läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ja seejärel iga nelja aasta tagant. Neis aruannetes käsitletakse ka miinimumvanust Euroopa kodanikualgatuse toetamiseks liikmesriikides. Aruanded avalikustatakse.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 211/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 27

Üleminekusäte

Määruse (EL) nr 211/2011 artiklite 5–9 kohaldamist jätkatakse pärast 1. jaanuari 2020 Euroopa kodanikualgatuste puhul, mis registreeritakse enne 1. jaanuari 2020.

Artikkel 28

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Artikli 9 lõiget 4, artiklit 10, artikli 11 lõiget 5 ja artikleid 20–24 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 17. aprill 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 237, 6.7.2018, lk 74.

(2) ELT C 247, 13.7.2018, lk 62.

(3) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 9. aprilli 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 17. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1179/2011, millega kehtestatakse veebipõhiste kogumissüsteemide tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 301, 18.11.2011, lk 3).

(6) ELT C 355, 20.10.2017, lk 17.

(7) 2017/2024(INL).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(9) Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(15) Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1501 koostalitlusvõime raamistiku kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 8 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 1).

I LISA

ALLAKIRJUTANUTE MINIMAALNE ARV LIIKMESRIIGITI

Belgia	15 771
Bulgaaria	12 767
Tšehhi	15 771
Taani	9 763
Saksamaa	72 096
Eesti	4 506
Iirimaa	8 261
Kreeka	15 771
Hispaania	40 554
Prantsusmaa	55 574
Horvaatia	8 261
Itaalia	54 823
Küpros	4 506
Läti	6 008
Leedu	8 261
Luksemburg	4 506
Ungari	15 771
Malta	4 506
Madalmaad	19 526
Austria	13 518
Poola	38 301
Portugal	15 771
Rumeenia	24 032
Sloveenia	6 008
Slovakkia	9 763
Soome	9 763
Rootsi	15 020
Ühendkuningriik	54 823

II LISA

ALGATUSE REGISTREERIMISEKS VAJALIK TEAVE

Algatuse pealkiri (kuni 100 kirjamärki) (*1).

Komisjoni meetmete võtmisele üles kutsuva algatuse eesmärgid (tühikuid arvestamata kuni 1 100 kirjamärki) (korrigeeritud keskmine iga keele kohta (*1)).

Korraldajate rühm võib esitada algatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta lisa (tühikuid arvestamata kuni 5 000 kirjamärki) (korrigeeritud keskmine iga keele kohta (*1)).

Korraldajate rühm võib esitada algatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta lisateavet. Soovi korral võib ta esitada ka õigusakti eelnõu.

Aluslepingute sätted, mida korraldajate rühm kavandatava meetme võtmisel asjakohaseks peab.

Korraldajate rühma seitsmes eri liikmesriigis elava seitsme liikme täielik nimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg, märkides ära esindaja ja tema asendaja ning nende e-posti aadressid ja telefoninumbrid (1).

Kui esindaja ja/või tema asendaja ei kuulu esimeses punktis osutatud seitsme liikme hulka, siis tema täielik nimi, postiaadress, kodakondsus, sünniaeg, e-posti aadressid ja telefoninumbrid.

Dokumendid, mis kinnitavad punktis 4 osutatud kõigi seitsme liikme ja juhul, kui nad ei kuulu nimetatud seitsme liikme hulka, siis lisaks esindaja ja tema asendaja täielikku nime, postiaadressi, kodakondsust ja sünniaega.

Korraldajate rühma teiste liikmete nimed.

Määruse (EL) 2019/788 artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras, kui see on kohane, dokumendid, mis kinnitavad, et kooskõlas liikmesriigi õigusega on spetsiaalselt kõnealuse algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik ja et korraldajate rühma liikmete seast esindajaks määratud liikmele on antud õigus tegutseda juriidilise isiku nimel.

Algatuse kõik toetus- ja rahastamisallikad selle registreerimise ajal.

(*1) Komisjon tagab, et kõikide registreeritud algatuste nimetatud elemendid tõlgitakse kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse.

(1) Komisjoni veebipõhises registris tehakse üldsusele kättesaadavaks ainult korraldajate rühma liikmete täielikud nimed, esindaja elukohariik või asjakohasel juhul juriidilise isiku nimi ja asukohariik, kontaktisikute e-posti aadressid ning toetus- ja rahastamisallikatega seotud teave. Andmesubjektidel on õigus avaldada oma isikuandmete avaldamisele vastuseisu mõjuvatel õiguslikel põhjustel, mis on seotud nende isikliku olukorraga.

III LISA

TOETUSAVALDUSE VORM – A osa (1)

(liikmesriikidele, kes ei nõua isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri osalist esitamist)

Kõik käesoleva vormi lahtrid on kohustuslikud.

TÄIDAB KORRALDAJATE RÜHM

Kõik käesolevale vormile allakirjutanud on järgmise riigi kodanikud:

Palun märkida ainult üks liikmesriik nimekirja kohta.

Euroopa Komisjoni antud registreerimisnumber:

Kogumisperioodi algus- ja lõppkuupäev:

Algatuse veebisaidi aadress Euroopa Komisjoni loodud registris:

Algatuse pealkiri:

Algatuse eesmärgid:

Registreeritud kontaktisikute nimed ja e-posti aadressid:

[määruse (EL) 2019/788 artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras, kui see on kohane, lisaks juriidilise isiku nimi ja asukohariik]:

Algatuse veebisait (kui see on olemas):

TÄIDAVAD ALLAKIRJUTANUD TRÜKITÄHTEDEGA:

„Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ja et ma ei ole kõnealust algatust varem toetanud.“

TÄIELIK EESNIMI

PEREKONNANIMI

ELUKOHT (2)

(tänav, majanumber, sihtnumber, linn, riik)

SÜNNIAEG

KUUPÄEV

ALLKIRI (3)

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta, (4) kui toetusavaldusi kogutakse paberil või toetusavalduste kogumise veebipõhiste üksiksüsteemide kaudu.

Vastavalt määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatakse teie isikuandmeid, mis on sellel vormil esitatud, üksnes algatuse toetamiseks ja need tehakse pädevatele riiklikele asutustele kättesaadavaks ainult kontrollimiseks ja tõendamiseks. Teil on õigus taotleda algatuse korraldajate rühmalt juurdepääsu oma isikuandmetele, nende andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemisele piirangute seadmist.

Korraldajate rühm säilitab teie andmeid maksimaalse säilitamisaja jooksul, mis on üks kuu pärast algatuse esitamist Euroopa Komisjonile või 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Haldus- või kohtumenetluse korral võib andmeid säilitada kauem, maksimaalselt üks kuu pärast menetluse lõppu.

Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on teil õigus esitada kaebus andmekaitseasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on teie alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui leiate, et teie andmeid on töödeldud õigusvastaselt.

Algatuse korraldajate rühma või asjakohasel juhul korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindaja on vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning temaga saab ühendust võtta käesoleval vormil esitatud kontaktandmete abil.

Andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad toetusavalduse vormi punktis 4 esitatud algatuse veebiaadressil Euroopa Komisjoni registris.

Teie isikuandmeid vastu võtva ja töötleva riikliku asutuse ja riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection?lg=et.

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta, kui toetusavaldusi kogutakse toetusavalduste kogumise veebipõhise kesksüsteemi kaudu veebis.

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 ja määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatakse teie isikuandmeid, mis on sellel vormil esitatud, üksnes algatuse toetamiseks ja need tehakse pädevatele riiklikele asutustele kättesaadavaks ainult kontrollimiseks ja tõendamiseks. Teil on õigus taotleda Euroopa Komisjonilt ja algatuse korraldajate rühma või asjakohasel juhul algatuse haldamise eesmärgil korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindajalt juurdepääsu oma isikuandmetele, nende andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemisele piirangute seadmist.

Komisjon säilitab teie andmeid maksimaalse säilitamisaja jooksul, mis on üks kuu pärast algatuse esitamist Euroopa Komisjonile või 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Haldus- või kohtumenetluse korral võib andmeid säilitada kauem, maksimaalselt üks kuu pärast menetluse lõppu.

Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on teil õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on teie alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui leiate, et teie andmeid on töödeldud õigusvastaselt.

Euroopa Komisjon ning algatuse korraldajate rühma või asjakohasel juhul algatuse haldamise eesmärgil korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindaja on kaasvastutavad töötlejad määruse (EL) 2018/1725 ja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning nendega saab ühendust võtta vormil esitatud kontaktandmete abil.

Korraldajate rühma andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad Euroopa Komisjoni loodud registri veebiaadressil, millele on osutatud käesoleva vormi punktis 4.

TOETUSAVALDUSE VORM — B osa (5)

(liikmesriikidele, kes nõuavad isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri esitamist)

Kõik käesoleva vormi lahtrid on kohustuslikud.

TÄIDAB KORRALDAJATE RÜHM

Kõik käesolevale vormile allakirjutanud on järgmise riigi kodanikud:

Palun märkida ainult üks liikmesriik nimekirja kohta.

Isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbrit (millest üks tuleb esitada) vt Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Komisjoni loodud veebisaiti.

Euroopa Komisjoni antud registreerimisnumber:

Kogumisperioodi algus- ja lõppkuupäev:

Algatuse veebisaidi aadress Euroopa Komisjoni loodud registris:

Algatuse pealkiri:

Algatuse eesmärgid:

Registreeritud kontaktisikute nimed ja e-posti aadressid:

[määruse (EL) 2019/788 artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras, kui see on kohane, lisaks juriidilise isiku nimi ja asukohariik]:

Algatuse veebisait (kui see on olemas):

TÄIDAVAD ALLAKIRJUTANUD TRÜKITÄHTEDEGA:

„Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ja et ma ei ole kõnealust algatust varem toetanud.“

TÄIELIK EESNIMI	PEREKONNANIMI	ISIKUKOOD/ISIKUT TÕENDAVA DOKUMENDI NUMBER	ISIKUKOODI VÕI ISIKUT TÕENDAVA DOKUMENDI LIIK	KUUPÄEV	ALLKIRI (6)

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta, (7) kui toetusavaldusi kogutakse paberil või toetusavalduste kogumise veebipõhiste üksiksüsteemide kaudu.

Andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad toetusavalduse vormi punktis 4 esitatud algatuse veebiaadressil komisjoni registris.

Teie isikuandmeid vastu võtva ja töötleva riikliku asutuse ja riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection.

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta, kui toetusavaldusi kogutakse toetusavalduste kogumise veebipõhise kesksüsteemi kaudu veebis.

Korraldajate rühma andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad Euroopa Komisjoni loodud registri veebiaadressil, millele on osutatud käesoleva vormi punktis 4.

Euroopa Komisjoni andmekaitseinspektori, teie isikuandmeid vastu võtva ja töötleva riikliku asutuse, Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection?lg=et.

(1) Vorm trükitakse ühele lehepoolele. Korraldajate rühm võib trükkida lehe mõlemale poolele. Paberil kogutud toetusavalduste veebipõhisesse toetusavalduste kogumise kesksüsteemi üleslaadimiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni antud koodi.

(2) Väljaspool Saksamaad elavad Saksamaa kodanikud üksnes juhul, kui nad on registreerinud oma praeguse alalise elukoha asjaomases Saksamaa diplomaatilises esinduses.

(3) Allkiri ei ole kohustuslik, kui vorm esitatakse elektrooniliselt määruse (EL) 2019/788 artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu või nimetatud määruse artiklis 11 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu.

(4) Kasutada tuleb (olenevalt kogumisviisist) ainult üht väljapakutud kahest avaldusest isikuandmete puutumatuse kohta.

(5) Vorm trükitakse ühele lehepoolele. Korraldajate rühm võib trükkida lehe mõlemale poolele. Paberil kogutud toetusavalduste veebipõhisesse toetusavalduste kogumise kesksüsteemi üleslaadimiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni antud koodi.

(6) Allkiri ei ole kohustuslik, kui vorm esitatakse elektrooniliselt määruse (EL) 2019/788 artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu või nimetatud määruse artiklis 11 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu.

(7) Kasutada tuleb olenevalt kogumisviisist ainult üht väljapakutud kahest avaldusest isikuandmete puutumatuse kohta.

IV LISA

TÕEND, MILLEGA KINNITATAKSE VEEBIPÕHISE TOETUSAVALDUSTE KOGUMISE SÜSTEEMI KOOSKÕLA EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 17. APRILLI 2019. AASTA MÄÄRUSEGA (EL) 2019/788 EUROOPA KODANIKUALGATUSE KOHTA

… (liikmesriigi nimi) … (pädeva asutuse nimi) kinnitab, et aadressil … (veebisaidi aadress) asuv veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem, mida kasutatakse registrinumbri … (algatuse registrinumber) all … (algatuse pealkiri) toetusavalduste kogumiseks, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) asjaomaste sätetega.

Kuupäev, allkiri ja pädeva asutuse ametlik pitser:

V LISA

VORM, MILLEGA ESITATAKSE TOETUSAVALDUSED IGA ASJAOMASE LIIKMESRIIGI PÄDEVALE ASUTUSELE

Kontaktisikute (korraldajate rühma esindaja ja asendaja) või algatust haldava juriidilise isiku ja selle esindaja täielik nimi, posti- ja e-posti aadress:

Algatuse pealkiri:

Komisjoni antud registreerimisnumber:

Registreerimise kuupäev:

(Liikmesriigi nimi) kodanikest allakirjutanute arv:

Kogutud toetusavaldusi kokku:

Nende liikmesriikide arv, kus allakirjutanute miinimumarv on koos:

Lisad:

(Lisada kõigi asjaomase liikmesriigi kodanikest allakirjutanute toetusavaldused.

Vajaduse korral lisada asjaomane tõend, millega kinnitatakse veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrusele (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta.)

Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ja et toetusavaldused on kogutud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) artiklile 9.

10.

Kuupäev ja ühe kontaktisiku (esindaja/asendaja) (1) või juriidilise isiku esindaja allkiri:

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

VI LISA

TÕEND, MILLEGA KINNITATAKSE … (LIIKMESRIIGI NIMI) SEOTUD KEHTIVATE TOETUSAVALDUSTE ARVU

… (liikmesriigi nimi) … (pädeva asutuse nimi) kinnitab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) artikli 12 kohast vajalikku kontrollimist, et … (kehtivate toetusavalduste arv) toetusavaldust, mis on antud algatusele, mille registreerimisnumber on … (algatuse registreerimisnumber), on nimetatud määruse kohaselt kehtivad.

Kuupäev, allkiri ja ametlik pitser:

VII LISA

VORM, MILLEGA ESITATAKSE ALGATUS EUROOPA KOMISJONILE

Algatuse pealkiri:

Komisjoni antud registreerimisnumber:

Registreerimise kuupäev:

Kogutud kehtivate toetusavalduste arv (vähemalt üks miljon):

Liikmesriikide poolt tõendatud allakirjutanute arv:

Allakirjutanute arv

KOKKU

Allakirjutanute arv

Kontaktisikute (korraldajate rühma esindaja ja tema asendaja) (1) või algatust haldava juriidilise isiku ja selle esindaja täielik nimi, posti- ja e-posti aadress.

Kõik käesoleva algatuse toetus- ja rahastamisallikad, sealhulgas rahalise toetuse summa esitamise hetkel:

Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ning et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) asjaomaste sätetega ette nähtud asjakohast korda on järgitud ja kõik tingimused on täidetud.

Kuupäev ja ühe kontaktisiku (esindaja/asendaja) (2) või juriidilise isiku esindaja allkiri:

Lisad: (lisada kõik tõendid)

(2) Mittevajalik läbi kriipsutada.

17.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 130/92

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/790,

17. aprill 2019,

mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) nähakse ette siseturu rajamine ning süsteemi sisseseadmine, mis tagaks siseturul moonutamata konkurentsi. Neid eesmärke peaks aitama saavutada liikmesriikide autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusnormide edasine ühtlustamine.

(2)

Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid aitavad kaasa siseturu toimimisele, tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele, hõlbustavad õiguste omandamist ja tasu maksmist ning loovad õigusraamistiku teoste ja muu kaitstud materjali kasutamiseks. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, seda ka digikeskkonnas, et hoida ära siseturu killustumist. Kõnealuses õigusraamistikus ette nähtud kaitse aitab samuti kaasa liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal Euroopa ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.

(3)

Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. On vaja, et asjaomased õigusaktid oleksid tulevikukindlad, et mitte takistada tehnoloogia arengut. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt asjakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on märgitud komisjoni 9. detsembri 2015. aasta teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“, on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku, säilitades seejuures autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kõrgetasemelise kaitse. Käesolevas direktiivis nähakse ette õigusnormid, et kohandada autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teatavaid erandeid ja piiranguid digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid, muu hulgas eelkõige seoses selliste teoste ja muu materjali levitamisega, mis ei ole enam kaubanduskäibes, ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Samuti sisaldab see õigusnorme, mis hõlbustavad üldkasutatava sisu kasutamist. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv ja õiglane turg, tuleks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende veebipõhiste teenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele või muule materjalile, autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust, autorite ja esitajate tasu ning selliste õiguste tagasivõtmise korda, mille autorid ja esitajad on üle andnud ainuõigusena.

(4)	Käesolev direktiiv toetub õigusnormidele, mis on sätestatud käsitletavas valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 96/9/EÜ, (4) 2000/31/EÜ, (5) 2001/29/EÜ, (6) 2006/115/EÜ, (7) 2009/24/EÜ, (8) 2012/28/EL (9) ning 2014/26/EL, (10) ning täiendab neid.

(5)

Teadusuuringute, innovatsiooni, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu õigusnormidega. Lisaks võib direktiivides 96/9/EÜ, 2001/29/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite kasutamise vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, innovatsiooni, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kehtestada tuleks kohustuslikud erandid või piirangud, mis käsitleksid teksti- ja andmekaevetehnoloogiate ning digikeskkonnas toimuvas õppetöös illustreeriva materjali kasutamist ning kultuuripärandi säilitamist. Kehtivaid liidu õiguses sätestatud erandeid ja piiranguid tuleks kohaldada ka edaspidi, sealhulgas teksti- ja andmekaeve, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas, kui need ei piira käesolevas direktiivis sätestatud selliste kohustuslike erandite või piirangute ulatust, mis liikmesriikidel tuleb rakendada oma õiguses. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks seetõttu muuta.

(6)

Käesolevas direktiivis ette nähtud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Erandeid ja piiranguid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.

(7)

Direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud tehniliste meetmete kaitse on jätkuvalt oluline, et tagada autoritele ja muudele õiguste omajatele liidu õigusaktidega antud õiguste kaitse ja tõhus kasutamine. Selline kaitse tuleb säilitada, tagades seejuures, et tehniliste meetmete kasutamine ei takistaks käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite ja piirangute kasutamist. Õiguste omajatel peaks olema võimalus seda tagada vabatahtlike meetmete abil. Neil peaks olema vabadus valida sobivad vahendid, et anda käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite ja piirangute kasutajatele võimalus neist kasu saada. Vabatahtlike meetmete puudumise korral peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 esimesele lõigule, sealhulgas juhul, kui teosed ja muu materjal tehakse kättesaadavaks üldsusele nõudeteenuste kaudu.

(8)

Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Teksti- ja andmekaeve võimaldab töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, sellele vaatamata ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi toetatakse innovatsiooni. Need tehnoloogiad toovad kasu ülikoolidele ja muudele teadusorganisatsioonidele, samuti kultuuripärandiasutustele, kes võivad oma põhitegevuse raames samuti tegeleda teadusuuringutega. Sellised organisatsioonid ja asutused seisavad liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teha sisu teksti- ja andmekaevet. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega või sui generis andmebaasi tegija õigusega või mõlemaga, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega või mõlemaga, mis juhtub näiteks siis, kui andmed teksti- ja andmekaeve käigus normaliseeritakse. Kui kohaldatav erand või piirang puudub, on selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba.

(9)

Teksti- ja andmekaevet võib teha ka pelgalt faktide või andmete puhul, mis ei ole autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei ole autoriõiguse normide kohaselt luba vaja. Samuti võib esineda teksti- ja andmekaeve juhtusid, millega ei kaasne reprodutseerimine või mille puhul reproduktsioonid kuuluvad ajutise reprodutseerimise suhtes kohaldatava kohustusliku erandi alla, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamist väljaspool kõnealuse erandi kohaldamisala.

(10)

Liidu õiguses on sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võidakse kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ning neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlastel on seaduslik juurdepääs sisule, nt väljaannete tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada teksti- ja andmekaevega seonduv õiguskindlusetus.

(11)

Teksti- ja andmekaevega seonduv õiguskindlusetus tuleks lahendada, nähes ülikoolidele ja muudele teadusorganisatsioonidele ning kultuuripärandiasutustele ette kohustusliku erandi reprodutseerimise ainuõigusest ja õigusest keelata andmebaasist väljavõtte tegemist. Kooskõlas kehtiva liidu teadusuuringute poliitikaga, mis ergutab ülikoole ja teadusinstituute tegema koostööd erasektoriga, peaksid teadusorganisatsioonid samuti saama tugineda sellele erandile, kui nende teadustegevus toimub avaliku ja erasektori partnerluse raames. Kuigi teadusorganisatsioonid ja kultuuripärandiasutused peaksid ka edaspidi saama sellest erandist kasu, peaks neil olema võimalik tugineda teksti- ja andmekaeve tegemisel ka oma erasektori partneritele, sealhulgas kasutades nende tehnoloogilisi vahendeid.

(12)

Teadusasutused üle liidu hõlmavad väga erinevaid üksusi, kelle peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha seda koos haridusteenuste osutamisega. Teadusuuringute mõiste peaks käesoleva direktiivi tähenduses hõlmama nii loodusteadusi kui ka humanitaarteadusi. Üksuste mitmekesisuse tõttu on oluline, et oleks ühine arusaam sellest, kes on teadusorganisatsioonid. Näiteks peaksid need lisaks ülikoolidele või muudele kõrgkoolidele ja nende raamatukogudele hõlmama ka selliseid üksusi nagu teadusinstituudid ja teadusuuringutega tegelevad haiglad. Hoolimata eri õiguslikest vormidest ja struktuuridest on eri liikmesriikide teadusorganisatsioonidele üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täidavad riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, liikmesriigi õigusnormides või hankelepingutes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei tohiks teadusorganisatsioonideks seevastu pidada organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks aktsionäride või liikmete kaudu, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele.

(13)

Kultuuripärandiasutusi tuleks mõista nii, et need hõlmavad avalikke raamatukogusid ja muuseume, olenemata sellest, mis liiki teoseid ja muud materjali nad oma püsikogudes hoiavad, samuti arhiive ning filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevaid asutusi. Need peaksid muu hulgas hõlmama rahvusraamatukogusid ja rahvusarhiive ning samuti haridusasutuste, teadusorganisatsioonide ja avaliku sektori ringhäälinguorganisatsioonide arhiive ja üldsusele ligipääsetavaid raamatukogusid.

(14)

Teadusorganisatsioonide ja kultuuripärandiasutuste, sealhulgas nendega seotud isikute suhtes peaks kehtima teksti- ja andmekaeve erand seoses sisuga, millele neil on seaduslik juurdepääs. Seaduslikku juurdepääsu tuleks mõista nii, et see hõlmab juurdepääsu sisule avatud juurdepääsu poliitika või õiguste omajate ja teadusorganisatsioonide või kultuuripärandiasutuste vaheliste lepinguliste kokkulepete alusel, nagu abonemendid, või muudel seaduslikel viisidel. Näiteks teadusorganisatsioonide või kultuuripärandiasutuste abonementide puhul tuleks eeldada, et nendega seotud isikutel, kellele asjaomane abonement laieneb, on seaduslik juurdepääs. Seaduslik juurdepääs peaks samuti hõlmama juurdepääsu sisule, mis on veebis tasuta kättesaadav.

(15)

Teadusorganisatsioonidel ja kultuuripärandiasutusetel võib teatavatel juhtudel, näiteks teadusuuringute tulemuste hilisemaks kontrollimiseks, olla vaja säilitada erandi alusel tehtud koopiat teksti- ja andmekaeveks. Sellisel juhul tuleks koopiaid säilitada turvalises keskkonnas. Liikmesriigid peaksid saama riigi tasandil ja pärast arutelusid asjaomaste sidusrühmadega otsustada koopiate säilitamise täiendava konkreetse korra üle, sealhulgas määrata kõnealuste koopiate säilitamiseks usaldusväärseid organeid. Et mitte põhjendamatult piirata erandi kohaldamist, peaks selline kord olema proportsionaalne ja piirduma sellega, mis on vajalik koopiate turvaliseks säilitamiseks ja omavolilise kasutamise ärahoidmiseks. Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktis a sätestatud erand või piirang peaks endiselt asjakohasel juhul hõlmama kasutust teadusuuringute (v.a teksti- ja andmekaeve), näiteks teaduslike vastastikuste eksperdihindamiste ja ühisuuringute eesmärgil.

(16)

Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et nende süsteemide või andmebaaside turvalisus ja terviklikkus võib sattuda ohtu. Selliseid meetmeid võib võtta näiteks eesmärgiga tagada, et nende andmetele pääsevad juurde üksnes nendele seaduslikku juurdepääsu omavad isikud, muu hulgas IP-aadressi kinnitamise või kasutaja autentimise kaudu. Kõnealused meetmed peaksid olema kaasnevate riskidega proportsionaalsed ega tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist.

(17)

Arvestades erandi olemust ja ulatust – olles piiratud teadusuuringutega tegelevate üksustega –, peaks asjaomase erandi tõttu õiguste omajatele põhjustatud võimalik kahju olema minimaalne. Seetõttu ei peaks liikmesriigid nägema ette õiguste omajatele hüvitise maksmist seoses kasutusega käesoleva direktiiviga kehtestatavate teksti- ja andmekaeve erandite alusel.

(18)

Lisaks nende tähtsusele teadusuuringute seisukohast kasutavad teksti- ja andmekaeve meetodeid laialdaselt nii era- kui ka avaliku sektori asutused, et analüüsida suuri andmehulki erinevates eluvaldkondades ja eri eesmärkidel, sealhulgas valitsemissektori teenuste puhul, keerukate äriotsuste tegemisel ja uute rakenduste või tehnoloogiate arendamisel. Õiguste omajatele peaks jääma võimalus litsentsida oma selliste teoste ja muu materjali kasutamist, mis ei kuulu käesolevas direktiivis teksti- ja andmekaevele sätestatud kohustusliku erandi ega direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandite ja piirangute kohaldamisalasse. Samal ajal tuleks arvesse võtta asjaolu, et teksti- ja andmekaeve kasutajad võivad seista silmitsi õiguskindlusetusega selle suhtes, kas teksti- ja andmekaeve eesmärgil võib teha reproduktsioone ja väljavõtteid teostest ja muust materjalist, millele neil on seaduslik juurdepääs, eelkõige juhul, kui tehnilise protsessi jaoks tehtud reproduktsioonid või väljavõtted ei pruugi vastata direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud ajutise reprodutseerimise suhtes kehtiva erandi kõigile tingimustele. Selleks et tagada sellistel juhtudel suurem õiguskindlus ja soodustada innovatsiooni ka erasektoris, tuleks käesoleva direktiiviga ette näha teksti- ja andmekaeve eesmärgil teostest või muust materjalist tehtud reproduktsioonide ja väljavõtete suhtes teatavatel tingimustel kohaldatav erand või piirang ning lubada säilitada tehtud koopiaid teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii kaua kui vaja.

Seda erandit või piirangut tuleks kohaldada üksnes juhul, kui kasusaaja pääseb teosele või muule materjalile juurde seaduslikult, sealhulgas siis, kui see on tehtud üldsusele veebis kättesaadavaks ja kui õiguste omajad ei ole kaitsnud asjakohasel viisil õigusi teha reproduktsioone ja väljavõtteid teksti- ja andmekaeve eesmärgil. Üldsusele veebis kättesaadavaks tehtud sisu puhul tuleks pidada õiguste kaitsmist asjakohaseks üksnes masinloetavate vahendite, sealhulgas metaandmete ning veebisaidi või teenuse tingimuste abil. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil õiguste kaitsmine ei tohiks mõjutada teisi kasutusviise. Muudel juhtudel võib olla asjakohane kaitsta õigusi muul viisil, näiteks lepinguliste kokkulepete või ühepoolse deklaratsiooniga. Õiguste omajatel peaks olema võimalik võtta meetmeid, et tagada nende poolt kaitstavate õiguste järgimine. Kõnealune erand või piirang ei tohiks mõjutada teadustöö eesmärgil teksti- ja andmekaeve suhtes käesolevas direktiivis sätestatud kohustuslikku erandit ega direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 1 ette nähtud ajutise reprodutseerimise suhtes kehtivat erandit.

(19)

Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi õigustest teoseid või muud materjali reprodutseerida, üldsusele edastada ja teha üldsusele kättesaadavaks nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal üksnes illustreeriva materjalina kasutamiseks õppetöös, või neid õigusi piirata. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks nende sisu olulisest osast, kui seda kasutatakse õppetöös illustreeriva materjalina. On ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas õigusraamistikus käsitletud piiriülest mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetööd ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutustel oleks täielik õiguskindlus olukordades, kus digiõppe käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.

(20)

Kuigi kaugõppe ja piiriülese hariduse programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasandil, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik liikmesriigi tunnustatud haridusasutused, sealhulgas nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasandil. Seda tuleks kohaldada üksnes sellises ulatuses, mil kasutamine on põhjendatud konkreetse õppetöö mittekaubandusliku eesmärgiga. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei peaks olema tegevuse mittekaubandusliku iseloomu kindlakstegemisel otsustavad.

(21)

Käesolevas direktiivis sätestatud erandit või piirangut või õppetöös üksnes illustreerimise eesmärgil kasutamist tuleks mõista nii, et see hõlmab teoste või muu materjali digitaalset kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas õpitegevusi. Erandi või piirangu alusel lubatud tarkvara levitamine peaks olema piiratud tarkvara digitaalse edastamisega. Enamikul juhtudel tähendaks illustreerimise mõiste seega üksnes teoste osade või väljavõtete kasutamist, mis ei tohiks asendada peamiselt haridusturgudele mõeldud materjalide ostmist. Erandi või piirangu rakendamisel peaks liikmesriikidele jääma õigus teoste või muu materjali eri liikide puhul tasakaalustatult täpsustada, kui suurt osa teosest või muust materjalist võib kasutada õppetöös üksnes illustreerimise eesmärgil. Erandi või piirangu alusel lubatud kasutamist tuleks mõista nii, et see hõlmab puuetega isikute konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega õppetöös illustreeriva materjalina.

(22)

Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu alusel õppetöös üksnes illustreerimise eesmärgil peaks aset leidma haridusasutuste vastutusel toimuva õppetöö raames, sealhulgas eksamite või sellise õppetöö ajal, mis toimub väljaspool haridusasutuse ruume, näiteks muuseumis, raamatukogus või muus kultuuripärandiasutuses, ning peaks piirduma sellega, mis on selliseks õppetööks vajalik. Erand või piirang peaks hõlmama teoste või muu materjali kasutamist klassis või muudes kohtades digivahendite, näiteks elektrooniliste tahvlite või internetiühendust võimaldavate digiseadmete abil, aga ka kasutamist distantsilt turvalises elektroonilises keskkonnas, näiteks e-õppe kursuste või vastavat kursust täiendavale õpetamismaterjalile juurdepääsu raames. Turvalise elektroonilise keskkonna all tuleks mõista digitaalset õpetamis- ja õpikeskkonda, millele pääsevad juurde üksnes haridusasutuse õppepersonal ning õppeprogrammis osalevad õpilased või üliõpilased, eelkõige asjakohaste autentimismenetluste abil, mille hulka kuulub salasõnal põhinev autentimine.

(23)

Teoste ja muu materjali haridusliku kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis erinev kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandi või piirangu rakendamisel või litsentsilepingutel, mis hõlmavad muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu kohaldamisala seoses digitaalse kasutuse ja piiriülese õppetööga, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist ega piiriülest kasutust. Näiteks peaks liikmesriikidele jääma õigus nõuda, et teoste või muu materjali kasutamisel järgitaks autorite ja esitajate isiklikke õigusi. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel täielikult või osaliselt lähtuda asjakohaste litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samasugust kasutust, mis on lubatud erandi või piirangu alusel. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui litsentsid hõlmavad erandi või piirangu alusel lubatud kasutust üksnes osaliselt, kohaldatakse kõikide muude kasutusviiside suhtes erandit või piirangut.

Liikmesriigid võiksid sellist korda kasutada näiteks selleks, et anda eelis nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu või noodilehtede jaoks. Välistamaks, et võimalus muuta erandi kohaldamine sõltuvaks litsentside kättesaadavusest tekitab haridusasutustele õiguskindlusetust või halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutamist õppetöös illustreeriva materjalina, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. Sellised litsentsimissüsteemid peaksid vastama haridusasutuste vajadustele. Samuti võiks välja töötada teabevahendid, mille eesmärk on tagada olemasolevate litsentsimissüsteemide nähtavus. Litsentsimissüsteemid võiksid põhineda näiteks kollektiivsel litsentsimisel või laiendatud kollektiivsel litsentsimisel, et haridusasutused ei peaks iga õiguste omajaga eraldi läbirääkimisi pidama. Õiguskindluse tagamiseks peaksid liikmesriigid täpsustama, millistel tingimustel võib haridusasutus kasutada kaitstud teoseid või muud materjali erandi alusel ning millal ta peab järgima litsentsimissüsteemi.

(24)

Liikmesriikidele peaks jääma õigus näha ette, et õiguste omajad saavad õiglase hüvitise oma teoste või muu materjali digitaalse kasutamise eest käesolevas direktiivis sätestatud erandi või piirangu alusel, mis käsitleb kasutamist õppetöös illustreerimise eesmärgil. Õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleks muu hulgas arvesse võtta liikmesriikide haridusalaseid eesmärke ja õiguste omajatele tekitatavat kahju. Liikmesriigid, kes otsustavad näha ette õiglase hüvitise, peaksid soodustama selliste süsteemide kasutamist, mis ei tekita haridusasutustele halduskoormust.

(25)

Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Kultuuripärandiasutuse kogudes oleva teose või muu materjali säilitamiseks võib olla vaja seda reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusest, et võimaldada sellistel asutustel teha säilitamistoiminguid.

(26)

Liikmesriikide kasutatavad erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste poolt säilitamise eesmärgil tehtavatele reprodutseerimistoimingutele takistavad kõnealuste asutuste piiriülest koostööd, nende kasutatavate säilitamisviiside jagamist ning piiriüleste säilitamisvõrgustike loomist siseturul, tuues kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. See võib avaldada kultuuripärandi säilitamisele negatiivset mõju.

(27)

Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma püsikogudes olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist nende säilitamise eesmärgil, näiteks et tegeleda tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevate probleemidega või teoseid ja muud materjali kindlustada. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil ning mis tahes vormis või andmekandjal, teose või muu materjali mis tahes eluhetkel ning ulatuses, mis on säilitamise eesmärgil vajalik. Kultuuripärandiasutused peaksid muudel eesmärkidel kui nende püsikogudes olevate teoste ja muu materjali säilitamiseks tehtavaid reprodutseerimistoiminguid tegema jätkuvalt õiguste omajate loal, välja arvatud juhul, kui see on lubatud liidu õiguses sätestatud muude erandite või piirangutega.

(28)

Kultuuripärandiasutustel ei pruugi olla tehnilisi vahendeid või oskusi, et teha ise oma kogude säilitamiseks vajalikke toiminguid, eelkõige digikeskkonnas, ning seetõttu võivad nad sel eesmärgil küsida abi teistelt kultuuriasutustelt ja kolmandatelt isikutelt. Käesolevas direktiivis säilitamise eesmärgil sätestatud erandi alusel peaks kultuuripärandiasutustel olema seega õigus tugineda koopiate valmistamisel nende nimel ja vastutusel tegutsevatele kolmandatele isikutele, sealhulgas neile, kes asuvad teistes liikmesriikides.

(29)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada kultuuripärandiasutuse püsikollektsiooni kuuluvaks, kui see asutus omab või püsivalt hoiustab nimetatud teoste või muu materjali koopiaid, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute, seaduslike hoiustamiskohustuste või püsiva säilitamiskokkuleppe tulemusena.

(30)

Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik selliste teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt, mis ei ole käesoleva direktiivi tähenduses enam kaubanduskäibes. Nende kogude eripära, mis koosnevad teostest ja muust materjalist, mis ei ole enam kaubanduskäibes, koos massiliste digiteerimisprojektidega, tähendab seda, et iga õiguste omaja eelneva loa saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil või neid ei ole kunagi kasutatud kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega hõlbustatakse kultuuripärandiasutuste püsikogudes olevate selliste teoste ja muu materjali teatavat kasutust, mis ei ole enam kaubanduskäibes.

(31)

Kõikide liikmesriikide õiguses peaks olema sätestatud kord, mis võimaldab asjaomastel ja piisavalt representatiivsetel kollektiivse esindamise organisatsioonidel väljastada kultuuripärandiasutustele selliste teoste ja muu materjali teatava kasutuse litsentse, mis ei ole enam kaubanduskäibes, ning mida kohaldatakse ka selliste õiguste omajate õiguste suhtes, kes ei ole seoses sellega volitanud representatiivset kollektiivse esindamise organisatsiooni. Käesoleva direktiivi kohaselt peaks saama litsentsidega hõlmata kõiki liikmesriike.

(32)

Käesoleva direktiiviga kehtestatavad sätted selliste teoste või muu materjali kollektiivse litsentsimise kohta, mis ei ole enam kaubanduskäibes, ei pruugi pakkuda lahendust kõigile juhtudele, mil kultuuripärandiasutustel on raskusi nende teoste ja muu materjali kasutamiseks õiguste omajate vajalike lubade saamisel. Nii võib näiteks tegu olla juhul, kui teatavat liiki teoste või muu materjali puhul puudub õiguste kollektiivse teostamise tava või kui asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole asjaomaste õiguste omajate ja õiguste kategooria suhtes piisavalt representatiivne. Sellistel erijuhtudel peaks kultuuripärandiasutustel olema võimalik teha nende püsikollektsioonis olevad teosed ja muu materjal, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kõigis liikmesriikides autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ühtlustatud erandi või piirangu alusel veebis kättesaadavaks. On oluline, et kasutamine kõnealuse erandi või piirangu alusel toimuks üksnes siis, kui on täidetud teatavad tingimused, eelkõige seoses litsentsimislahenduste kättesaadavusega. Kokkuleppe puudumist litsentsitingimustes ei tohiks tõlgendada litsentsimislahenduste kättesaadavuse puudumisena.

(33)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema võimalik valida konkreetset tüüpi litsentsimiskord, nagu laiendatud kollektiivne litsentsimine või esindatuse eeldus, mille nad kehtestavad selliste teoste või muu materjali, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kasutamiseks kultuuripärandiasutuste poolt kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millistel tingimustel on kollektiivse esindamise organisatsioon piisavalt representatiivne, kui see otsustus põhineb märkimisväärsel hulgal asjaomast liiki teoste või muu materjali õiguste omajatel, kes on andnud volituse seda liiki kasutuse litsentsimiseks. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada erinorme juhuks, kui rohkem kui üks kollektiivse esindamise organisatsioon esindab asjaomaseid teoseid või muud materjali, nõudes näiteks ühislitsentse või asjaomaste organisatsioonide vahelist kokkulepet.

(34)

Sellise litsentsimiskorra jaoks on vaja ranget ja hästi toimivat õiguste kollektiivse teostamise süsteemi. Direktiiv 2014/26/EL näeb ette kõnealuse süsteemi ja selle, et kõnealune süsteem hõlmab eelkõige reegleid hea valitsemistava, läbipaistvuse ja aruandluse, samuti korrapärase, hoolika ja täpse saadaoleva summa maksmise kohta igale õiguste omajale.

(35)

Asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada litsentsimiskorra ja käesoleva direktiiviga sellistele teostele või muule materjalile, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kehtestatud erandi või piirangu kohaldamine kõigi oma teoste või muude materjalide suhtes või seoses kõigi litsentside või kõigi erandi või piirangu kohaste kasutusviisidega, või teatavate teoste või muu materjali suhtes või seoses teatavate litsentside või erandi või piirangu kohaste kasutusviisidega, mis tahes ajal enne litsentsi andmist või litsentsi kestuse jooksul või mis tahes ajal enne erandi või piirangu alusel toimuvat kasutamist või selle jooksul. Kõnealust litsentsimiskorda reguleerivad tingimused ei tohiks mõjutada korra praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele. On oluline, et kui õiguste omaja välistab sellise litsentsimiskorra või sellise erandi või piirangu kohaldamise ühe või mitme teose või muu materjali suhtes, lõpetataks igasugune pooleliolev kasutamine mõistliku aja jooksul ning et juhul, kui see toimub kollektiivse litsentsi alusel, lõpetaks kollektiivse esindamise organisatsioon pärast tema teavitamist asjaomaseid kasutusviise hõlmavate litsentside väljastamise. Selline välistamine õiguste omajate poolt ei tohiks mõjutada nende õigust saada tasu teose või muu materjali tegeliku kasutamise eest litsentsi alusel.

(36)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata kindlaks seda, kellele langeb vastutus litsentsimise ja teoste või muu materjali, mis ei ole enam kaubanduskäibes, ning nende kasutamise vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele ning selle eest, et pooled täidaksid kõnealuste litsentside tingimusi.

(37)

Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali mitmekesisust, on oluline, et käesoleva direktiiviga ette nähtud litsentsimiskord ja erand või piirang oleks kättesaadav ja praktikas kasutatav eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, tarkvara, fonogrammid, audiovisuaalteosed ja ainulaadsed kunstiteosed, sealhulgas juhul, kui need ei ole kunagi olnud kaubanduses kättesaadavad. Teosed, mis ei ole kunagi olnud kaubanduskäibes, võivad hõlmata plakateid, teabelehti, rindelehti või audiovisuaalseid amatööreoseid, kuid ka avaldamata teoseid või muud materjali, ilma et see mõjutaks muid kohaldatavaid õiguslikke piiranguid, näiteks isiklikke õigusi käsitlevaid liikmesriigi norme. Kui teos või muu materjal on kättesaadav ükskõik millises oma eri versioonis, näiteks kirjandusteoste uued väljaanded ja kinematograafiateoste alternatiivlõigud, või ükskõik millises oma eri avaldumisvormis, näiteks sama teose digitaalsed ja trükitud vormid, ei tohiks seda teost või muud materjali pidada teoseks või muuks materjaliks, mis ei ole enam kaubanduskäibes. Seevastu ei tohiks kohanduste, sealhulgas kirjandusteose muude keeleversioonide või audiovisuaalsete kohanduste kaubanduslik kättesaadavus välistada seda, et teost või muud materjali peetakse konkreetses keeles teoseks või muuks materjaliks, mis ei ole enam kaubanduskäibes. Selleks et kajastada teoste ja muu materjali eri liikide eripära seoses avaldamise ja levitamise viisidega ning hõlbustada litsentsimiskorra kasutamist, võib olla vajalik kehtestada litsentsimiskorra praktilise kohaldamise konkreetsed nõuded ja menetlused, näiteks ajavahemik, mis peab olema möödunud alates teose või muu materjali esmakordsest kaubanduses kättesaadavaks tegemisest. On asjakohane, et liikmesriigid konsulteerivad konkreetsete nõuete ja menetluste kehtestamisel õiguste omajate, kultuuripärandiasutuste ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.

(38)

Selle kindlaks tegemisel, kas teos või muu materjal ei ole enam kaubanduskäibes, tuleks teha mõistlikke jõupingutusi, et hinnata nende kättesaadavust üldsusele tavapäraste kaubanduskanalite kaudu, võttes arvesse konkreetse teose või muu materjali või teatavate teoste või muu materjali kogumi eripära. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata kindlaks, kellele langeb mõistlike jõupingutuste tegemise kohustus. Mõistlikke jõupingutusi ei oleks vaja aja jooksul korrata, kuid arvesse tuleks võtta ka kõiki kergesti kättesaadavaid tõendeid teoste või muu materjali eelseisva kättesaadavuse kohta tavapäraste kaubanduskanalite kaudu. Teose kaupa hindamist tuleks nõuda üksnes juhul, kui seda peetakse mõistlikuks, pidades silmas asjakohase teabe kättesaadavust, kaubandusliku kättesaadavuse tõenäosust ja eeldatavat tehingukulu. Teose või muu materjali kättesaadavuse kontrollimine peaks tavaliselt toimuma kultuuripärandiasutuse asukohaliikmesriigis, välja arvatud juhul, kui piiriülest kontrollimist peetakse mõistlikuks, näiteks kui on olemas kergesti kättesaadav teave, et kirjandusteos avaldati konkreetses keeleversioonis esimest korda mõnes teises liikmesriigis. Paljudel juhtudel võiks kasutada proportsionaalset korda, näiteks valimikontrolli, et teha kindlaks, kas teoste või muu materjali kogum ei ole enam kaubanduskäibes. Teose või muu materjali piiratud kättesaadavust, näiteks selle kättesaadavust kasutatud kaupu müüvates kauplustes või teoreetilist võimalust saada teose või muu materjali litsents, ei tohiks pidada tavapäraste kaubanduskanalite kaudu üldsusele kättesaadavuseks.

(39)

Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks teoste või muu materjali, mis ei ole kaubanduskäibes, digiteerimise ja levitamise litsentsimiskorda ning käesolevas direktiivis sätestatud erandit või piirangut kohaldada selliste teoste või muu materjali kogumite suhtes, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kui on kättesaadavad tõendid, mille alusel eeldada, et need koosnevad valdavalt kolmandate riikide teostest või muust materjalist, välja arvatud juhul, kui asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon on vastava kolmanda riigi puhul piisavalt representatiivne, näiteks esinduslepingu kaudu. See hinnang võib põhineda tõenditel, mis on kättesaadavad pärast seda, kui on tehtud mõistlikke jõupingutusi, et määrata kindlaks, kas teosed või muu materjali ei ole enam kaubanduskäibes, ilma et oleks vaja otsida täiendavaid tõendeid. Selliste teoste või muu materjali päritolu hindamist teose kaupa, mis ei ole enam kaubanduskäibes, tuleks nõuda vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik ka mõistlike jõupingutuste tegemiseks, et teha kindlaks, kas nad on kaubanduses kättesaadavad.

(40)

Lepinguosalistest kultuuripärandiasutustele ja kollektiivse esindamise organisatsioonidele peaks jääma õigus leppida kokku litsentsi territoriaalses kohaldamisalas, sealhulgas võimaluses hõlmata kõiki liikmesriike, ning litsentsitasus ja lubatud kasutusviisides. Litsentsiga hõlmatud kasutusviiside eesmärk ei tohiks olla kasumi teenimine, kaasa arvatud juhul, kui kultuuripärandiasutus jagab koopiaid, näiteks näituse reklaammaterjalina. Samal ajal ei tohiks, arvestades et kultuuripärandiasutuste kogude digiteerimine võib nõuda märkimisväärseid investeeringuid, käesoleva direktiiviga ette nähtud korra kohaselt antavad litsentsid takistada kultuuripärandiasutustel katta litsentsiga hõlmatud teoste või muu materjali digiteerimise ja levitamise kulusid.

(41)

Sobivalt tuleks levitada teavet, mis käsitleb teoste ja muu materjali, mis ei ole enam kaubanduskäibes, praegust ja tulevast kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiivi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside või erandi või piirangu kasutamise nende teoste või muu materjali puhul, vastavalt vajadusele nii enne litsentsi andmist või erandi või piirangu alusel kasutamist kui ka selle jooksul. Selle teabe levitamine on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks üldsusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne kasutamise toimumist. Portaal peaks õiguste omajatel lihtsustama litsentside, erandi ja piirangu kohaldamise välistamist nende teoste ja muu materjali suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 (11) on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva portaali loomise ja haldamisega.

Lisaks portaali kaudu teabe kättesaadavaks tegemisele võib juhtumipõhiselt olla vaja võtta täiendavaid asjakohaseid teavitamismeetmeid, et parandada asjaomaste õiguste omajate teadlikkust, näiteks kasutades laiema üldsuseni jõudmiseks täiendavaid sidekanaleid. Täiendavate teavitamismeetmete vajalikkus, laad ja geograafiline ulatus peaks sõltuma selliste teoste või muu materjali eripärast, mis ei ole enam kaubanduskäibes, litsentside tingimustest või erandi või piirangu alusel toimuva kasutamise liigist ning liikmesriikides kehtivatest tavadest. Teavitamismeetmed peaksid toimima nii, et iga õiguste omajat ei ole vaja eraldi teavitada.

(42)

Liikmesriigid peaksid soodustama sektoripõhist sidusrühmade dialoogi, et tagada selliste teoste või muu materjali jaoks, mis ei ole enam kaubanduskäibes, käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentsimiskorra asjakohasus ja nõuetekohane toimimine, õiguste omajate piisav kaitse, litsentside nõuetekohane avaldamine ning õiguskindlus seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide representatiivsusega ja teoste kategoriseerimisega.

(43)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, mille eesmärk on soodustada kultuuripärandiasutuste püsikogudes olevate teoste või muu materjali, mis ei ole enam kaubanduskäibes, õiguste kollektiivset litsentsimist, ei tohiks piirata selliste teoste või muu materjali kasutamist liidu õiguses sätestatud erandite või piitangute alusel või muude laiendatud mõjuga litsentside alusel, kui asjaomane litsentsimine ei põhine asjaolul, et hõlmatud teos või muu materjal ei ole enam kaubanduskäibes. Need meetmed ei tohiks piirata ka riigisisese korra kohaldamist, mis on loodud selliste teoste või muu materjali kasutamiseks, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kasutajate (välja arvatud kultuuripärandiasutused) vaheliste litsentside alusel.

(44)

Laiendatud ulatusega kollektiivse litsentsimise kord võimaldab kollektiivse esindamise organisatsioonil pakkuda kollektiivse litsentsimise organina litsentse õiguste omajate nimel, olenemata sellest, kas nad on organisatsiooni selleks volitanud. Sellisele korrale tuginevad süsteemid, nagu laiendatud kollektiivne litsentsimine, õiguslikud volitused või esindatuse eeldus, on mitmes liikmesriigis juurdunud tava, mida võib rakendada eri valdkondades. Kõigi osaliste jaoks toimiv autoriõiguse raamistik eeldab, et teoste või muu materjali litsentsimiseks on olemas proportsionaalne õiguslik kord. Seepärast peaksid liikmesriigid saama tugineda lahendustele, mis võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonidel pakkuda litsentse, mis hõlmavad teatavate kasutusviiside puhul potentsiaalselt suurt hulka teoseid või muud materjali, ning jagada neist litsentsidest saadud tulu õiguste omajatele vastavalt direktiivile 2014/26/EL.

(45)

Tingituna mõne kasutusviisi laadist – lisaks suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis tavaliselt on hõlmatud – on iga üksiku õiguste omaja õiguste omandamise ja tasu maksmise tehingukulud ülemäära kõrged. Seetõttu on ilma tõhusa kollektiivse litsentsimise korrata ebatõenäoline, et tehtaks kõik tehingud, mis on kõnealustes valdkondades asjaomaste teoste või muu materjali kasutamise võimaldamiseks vajalikud. Laiendatud kollektiivne litsentsimine kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt või mõni muu sarnane kord võib võimaldada sõlmida lepinguid nendes valdkondades, kus õiguste omajate loal põhinev kollektiivne litsentsimine ei paku ammendavat lahendust, mis hõlmaks kõiki kasutatavaid teoseid ja muud materjali. Selline kord täiendaks õiguste omajate individuaalsete lubade alusel toimuvat õiguste kollektiivset teostamist, tagades teatavatel juhtudel kasutajatele täieliku õiguskindluse. Samal ajal annab see õiguste omajatele võimaluse saada kasu oma teoste seaduslikust kasutamisest.

(46)

Kuna digiajastul on suutlikkus pakkuda paindlikke litsentsimissüsteeme üha olulisem ning selliseid süsteeme kasutatakse järjest rohkem, peaksid liikmesriigid saama kehtestada litsentsimiskorra, mis võimaldab kollektiivse esindamise organisatsioonidel sõlmida vabatahtlikkuse alusel litsentsilepinguid, olenemata sellest, kas kõik õiguste omajad on organisatsiooni selleks volitanud. Liikmesriigid peaksid saama selliseid süsteeme säilitada ja juurutada kooskõlas oma riigisiseste traditsioonide või tavade või oma olukorraga, kui on tagatud käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmed ning täidetakse liidu õigust ja liidu rahvusvahelisi kohustusi. Need süsteemid kehtiksid üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida konkreetne kord, mis võimaldab teoste või muu materjali litsentse laiendada selliste õiguste omajate õigustele, kes ei ole litsentsilepingu sõlminud organisatsiooni volitanud, tingimusel et kord on kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas direktiivis 2014/26/EL sätestatud nõuetega õiguste kollektiivse teostamise kohta. Eelkõige peaksid sellised süsteemid ühtlasi tagama, et direktiivi 2014/26/EL artiklit 7 kohaldataks nende õiguste omajate suhtes, kes ei ole litsentsilepingu sõlminud organisatsiooni liikmed. Selline kord võib hõlmata laiendatud kollektiivset litsentsimist, õiguslikke volitusi ning esindatuse eeldamist. Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad kollektiivset litsentsimist, ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust kohaldada kohustuslikku õiguste kollektiivse teostamise korda või mõnda muud laiendatud ulatusega kollektiivse litsentsimise korda, näiteks nõukogu direktiivi 93/83/EMÜ (12) artiklis 3 sätestatud korda.

(47)

Oluline on, et laiendatud ulatusega litsentsimise korda kohaldataks üksnes selgelt määratletud kasutusaladel, kus individuaalne lubade hankimine õiguste omajatelt on tavaliselt sel määral koormav ja ebapraktiline, et muudab kasutuse olemusest või kasutatavate teoste või muu materjali liikidest tulenevalt ebatõenäoliseks nõutava litsentsimistehingu tegemise, st litsentsi, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid õiguste omajaid. Selline kord peaks põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mida rakendatakse õiguste omajate, sealhulgas nende õiguste omajate kohtlemisel, kes ei ole kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmed. Ainuüksi asjaolu, et mõjutatud õiguste omajad ei ole litsentsi taotleva kasutaja liikmesriigi kodanikud või elanikud või nende asukoht ei ole selles liikmesriigis, ei peaks iseenesest andma põhjust pidada õiguste omandamist ja tasu maksmist sedavõrd koormavaks ja ebapraktiliseks, et õigustada sellise korra kasutamist. Samuti on oluline, et litsentseeritud kasutus ei avaldaks negatiivset mõju õiguste majanduslikule väärtusele ega jätaks õiguste omajaid ilma märkimisväärsest ärilisest kasust.

(48)

Liikmesriigid peaksid tagama kohased kaitsemeetmed, et kaitsta nende õiguste omajate seaduslikke huve, keda litsentsi pakkuv organisatsioon ei esinda, ning et neid kaitsemeetmeid kohaldataks mittediskrimineerival viisil. Konkreetselt peaks organisatsioon korra laiendatud ulatuse põhjendamiseks olema õiguste omajate volituste alusel piisavalt representatiivne eri liiki teoste või muu materjali ning õiguste suhtes, mis on litsentsiga hõlmatud. Liikmesriigid peaksid kooskõlas direktiiviga 2014/26/EL kindlaks määrama nende organisatsioonide piisava representatiivsuse nõuded, võttes arvesse kollektiivse esindamise organisatsiooni teostatavate õiguste liiki, organisatsiooni võimet teostada õigusi tõhusalt, loovsektorit, kus organisatsioon tegutseb, ning seda, kas organisatsioon hõlmab märkimisväärset hulka asjaomast liiki teoste või muu materjali omajaid, kes on andnud volituse seda liiki kasutuse litsentsimiseks. Et tagada õiguskindlus ja usaldus kordade suhtes, peaks liikmesriigid saama otsustada, kes on õiguslikult vastutavad litsentsilepinguga lubatud kasutusviiside eest. Kõigile õiguste omajatele, kelle teoseid kasutatakse litsentsi alusel, tuleks tagada võrdne kohtlemine, sealhulgas eelkõige seoses litsentsimist ja tasu jaotamist käsitleva teabe kättesaadavusega. Teavitamismeetmed peaksid olema mõjusad kogu litsentsi kehtivusaja jooksul, ilma et see paneks ebaproportsionaalset halduskoormust kasutajatele, kollektiivse esindamise organisatsioonidele või õiguste omajatele ning ilma et iga õiguste omajat oleks vaja eraldi teavitada.

Tagamaks, et õiguste omajad saaksid lihtsamini tagasi kontrolli oma teoste üle, ja et ära hoida nende teoste mis tahes kasutamist, mis kahjustaks nende huve, tuleb anda õiguste omajatele tegelik võimalus välistada litsentsimiskorra kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes mis tahes kasutuseks ning mis tahes teoste ja muu materjali jaoks või erikasutuseks ning teatud teoste ja muu materjali jaoks, sealhulgas enne litsentsi sõlmimist ja litsentsi kehtivusaja jooksul. Sellistel juhtudel tuleks iga pooleliolev kasutamine mõistliku aja jooksul lõpetada. Selline välistamine õiguste omajate poolt ei tohiks mõjutada nende õigust saada tasu litsentsitud teose või muu materjali tegeliku kasutamise eest. Liikmesriigid peaksid samuti saama otsustada, et õiguste omajate kaitsmiseks on kohane rakendada lisameetmeid. Sellised lisameetmed võivad hõlmata näiteks teabe vahetamise soodustamist kollektiivse esindamise organisatsioonide ja teiste huvitatud isikute vahel kogu liidus, et parandada teadlikkust litsentsimiskorrast, ja õiguste omajate võimalust välistada oma teosed või muu materjal sellisest korrast.

(49)

Liikmesriigid peaksid tagama, et laiendatud ulatusega kollektiivse litsentsimise korra tulemusena antud litsentside eesmärk ja ulatus ning võimalikud kasutusviisid oleksid õigusnormides alati täpselt ja selgelt määratletud, või kui aluseks olevad õigusnormid on üldist laadi, siis avalduksid sellistest üldistest õigusnormidest tulenevas litsentsimispraktikas või antud litsentsides. Sellise korra alusel litsentsi kasutamise võimalus peaks piirduma õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonidega, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/26/EL rakendavaid liikmesriigi õigusnorme.

(50)

Arvestades liikmesriikide erinevaid traditsioone ja laiendatud ulatusega kollektiivse litsentsimise korraga seotud kogemusi ning nende kohaldatavust õiguste omajate suhtes sõltumata nende kodakondsusest või elukohaliikmesriigist, on oluline tagada liidu tasandil sellise korra praktilise toimimisega seoses läbipaistvus ja dialoog, sealhulgas õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, sellise korra kasutatavus ning mõju õiguste omajatele, kes ei ole kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmed või kes on teise liikmesriigi kodanikud või elanikud, ning mõju piiriülesele teenuste osutamisele, sealhulgas võimalik vajadus kehtestada õigusnormid, mis annaksid sellisele korrale siseturul piiriülese mõju. Läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon korrapäraselt avaldama teavet käesoleva direktiivi kohaste kordade kasutamise kohta. Liikmesriigid, kes on sellise korra kasutusele võtnud, peaksid seega teavitama komisjoni oma asjaomastest õigusnormidest ja nende kohaldamisest praktikas, sealhulgas üldiste õigusnormide alusel kehtestatud litsentsimise kohaldamisalast ja liigist, litsentsimise ulatusest ja sellega seotud kollektiivse esindamise organisatsioonidest. Sellist teavet tuleks liikmesriikidega arutada direktiivi 2001/29/EÜ artikli 12 lõike 3 alusel moodustatud kontaktkomitees. Komisjon peaks avaldama aruande nende kordade kasutamise kohta liidus ning nende mõju kohta litsentsimisele ja õiguste omajatele, kultuurisisu levitamisele ning teenuste piiriülesele osutamisele autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas ning mõju konkurentsile.

(51)

Nõudevideoteenustel võib olla otsustav roll Euroopa audiovisuaalteoste levitamisel kogu liidus. Nende teoste, eelkõige Euroopa teoste kättesaadavus nõudevideoteenuste valdkonnas on siiski piiratud. Lepinguid selliste teoste kasutamiseks veebis võib olla raske sõlmida õiguste litsentsimisega seotud küsimuste tõttu. Sellised küsimused võivad näiteks tekkida, kui õiguste omajal konkreetsel territooriumil on vähe majanduslikke stiimuleid teose veebis kasutamiseks ja ta ei litsentsi veebiõigusi või hoiab neid kinni, mis võib viia selleni, et audiovisuaalteosed ei ole nõudevideoteenustes kättesaadavad. Muud küsimused võivad olla seotud leviakende kasutamisega.

(52)

Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoteenuste puhul, peaksid liikmesriigid sätestama läbirääkimiste korra, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi või ühe või mitme vahendaja abile. Selleks peaksid liikmesriigid saama asutada uue organi või toetuda olemasolevale, mis vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimustele. Liikmesriigid peaksid saama nimetada ühe pädeva organi või vahendaja või mitu. Organ või vahendaja peaks pooltega kohtuma ning aitama läbirääkimistele kaasa, andes professionaalset, erapooletut ja välist nõu. Kui läbirääkimistel osalevad pooled on pärit eri liikmesriikidest ja nad otsustavad kasutada läbirääkimisi, peaksid nad eelnevalt kokku leppima pädeva liikmesriigi. Organ või vahendaja võib pooltega kohtuda läbirääkimiste alguse hõlbustamiseks või läbirääkimiste käigus, et hõlbustada lepingu sõlmimist. Läbirääkimistel osalemine ja lepingute sõlmimine peaks olema vabatahtlik ega tohiks mõjutada poolte lepinguvabadust. Liikmesriigid peaksid saama vabalt kindlaks määrata läbirääkimiste toimumise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestuse ning kulude kandmise. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimiste tõhusus. Liikmesriigid peaksid soodustama esindusorganisatsioonide omavahelist dialoogi, ilma et see oleks liikmesriikide kohustus.

(53)

Teose kaitsetähtaja lõppemise tagajärjel muutub teos üldkasutatavaks ja liidu autoriõigusega teosele ette nähtud õigused kaotavad kehtivuse. Kujutava kunsti vallas soodustab üldkasutatavate teoste usaldusväärsete reproduktsioonide levik kultuuri kättesaadavust ja edendamist ning kultuuripärandi kättesaadavust. Digitaalkeskkonnas on selliste reproduktsioonide kaitse autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste kaudu teoste autoriõiguse kehtivuse kaotamisega vastuolus. Lisaks tekitavad nende reproduktsioonide kaitset reguleerivate liikmesriikide autoriõigusnormide erinevused õiguslikku ebakindlust ja mõjutavad üldkasutatavate kujutava kunsti teoste piiriülest levikut. Teatavaid üldkasutatavate kujutava kunsti teoste reproduktsioone ei tohiks seetõttu autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitsta. See ei tohiks takistada kultuuripärandiasutustel müümast selliseid reproduktsioone nagu postkaardid.

(54)

Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Ajakirjandusväljaannete laialdane kättesaadavus veebis on toonud kaasa uute veebipõhiste teenuste, näiteks uudisteagregaatorite või meediaseireteenuste tekke, mille puhul ajakirjandusväljaannete taaskasutamine on oluline osa ärimudelist ja oluline tuluallikas. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel on probleeme oma väljaannete litsentsimisega veebis kasutamiseks selliste teenuste osutajatele, mistõttu neil on raskem oma investeeringuid tagasi teenida. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on ajakirjandusväljaannete suhtes litsentsimine ja õiguste kaitse tagamine digikeskkonnas seoses nende veebis kasutamisega infoühiskonna teenuse osutajate poolt sageli keerukas ja ebatõhus.

(55)

Ajakirjandusväljaannete kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus ning soodustada sellega usaldusväärse teabe kättesaadavust. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse ajakirjandusväljaannetele seoses nende kasutamisega veebis infoühiskonna teenuse osutajate poolt, jättes puutumata praegused liidu õiguses kehtivad autoriõiguse normid, mida kohaldatakse ajakirjandusväljaannete eraviisilisele või mittekaubanduslikule kasutamisele üksikkasutajate poolt, sealhulgas juhul, kui need kasutajad jagavad ajakirjandusväljaandeid veebis. Selline kaitse tuleks tõhusalt tagada, kehtestades liidu õiguses autoriõigusega kaasnevad õigused selliste ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, mille on avaldanud liikmesriigis asuvad kirjastajad seoses kasutusega veebis infoühiskonna teenuse osutajate poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 tähenduses (13). Käesoleva direktiiviga ette nähtud ajakirjandusväljaannete õiguskaitse peaks olema kasulik kirjastajatele, kes asuvad konkreetses liikmesriigis ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus.

Ajakirjandusväljaannete kirjastajate mõistet tuleks käsitada selliselt, et see hõlmab teenuseosutajaid, näiteks uudistekirjastajaid või uudisteagentuure, kui nad avaldavad ajakirjandusväljaandeid käesoleva direktiivi tähenduses.

(56)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida avaldatakse mis tahes meediakanalis, sealhulgas pabermeedias, majandustegevuse raames, mis kujutab endast liidu õiguse kohaste teenuste osutamist. Hõlmatud peaksid olema sellised ajakirjandusväljaanded nagu päevalehed, üldist või erihuvi pakkuvad nädala- ja kuukirjad, sealhulgas ettetellitavad ajakirjad, ning uudisteportaalid. Ajakirjandusväljaanded sisaldavad peamiselt kirjatöid, kuid hõlmavad üha rohkem ka muud liiki teoseid ja muid materjale, eelkõige fotosid ja videoid. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Seda kaitset ei tuleks kohaldada ka selliste veebisaitide suhtes nagu blogid, mis annavad teavet osana tegevusest, mis ei toimu teenuseosutaja, nagu uudistekirjastaja algatusel, tema toimetusvastutuse ja kontrolli all.

(57)

Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui tegemist on infoühiskonna teenuse osutajate poolse kasutusega veebis. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antud õigused ei tohiks laieneda hüperlinkimisele. Need ei tohiks ka laieneda üksnes ajakirjandusväljaannetes avaldatud faktidele. Samuti peaks ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antud õiguste suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.

(58)

Ajakirjandusväljaannete kasutamine infoühiskonna teenuse osutajate poolt võib hõlmata tervete väljaannete või artiklite kasutamist, aga ka ajakirjandusväljaannete osade kasutamist. Ajakirjandusväljaannete osade selline kasutamine on muutunud ka majanduslikult oluliseks. Samal ajal ei tohiks ajakirjandusväljaannetest üksikute sõnade või väga lühikeste lõikude kasutamine infoühiskonna teenuse osutajate poolt ilmtingimata kahjustada ajakirjandusväljaannete kirjastajate investeeringuid sisu tootmisel. Seetõttu on kohane tagada, et ajakirjandusväljaannetest üksikute sõnade või väga lühikeste väljavõtete kasutamine ei kuuluks käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kohaldamisalasse. Võttes arvesse ajakirjandusväljaannete ulatuslikku koondamist ja kasutamist infoühiskonna teenuse osutajate poolt, on oluline, et väga lühikeste väljavõtete väljajätmist tõlgendataks nii, et see ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud õiguste toimimist.

(59)

Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada ajakirjandusväljaandes avaldatud teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult ajakirjandusväljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks seetõttu olla võimalik kasutada neile käesoleva direktiivi alusel antud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu ega samade teoste ja muude materjalide volitatud kasutajate vastu. See ei tohiks piirata lepingulisi kokkuleppeid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Ajakirjandusväljaannetes avaldatud teoste autoritel peaks olema õigus saada kohane osa tulust, mida ajakirjandusväljaannete kirjastajad saavad oma ajakirjandusväljaannete kasutamise eest infoühiskonna teenuse osutajate poolt. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigusnorme, mis käsitlevad omandiõigust ja töölepingutega seotud õigusi, kui need õigusnormid on kooskõlas liidu õigusega.

(60)

Ajakirjandusväljaannete, raamatute, teaduslike ja muusikaväljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute alusel (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia, sealhulgas liikmesriikides reprograafia puhul kasutatav kord või avaliku laenutamise kord). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite või piirangute puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, lubatakse käesoleva direktiiviga neil liikmesriikidel, kellel on kehtiv kord autorite ja kirjastajate vahel hüvitise jagamiseks, see säilitada. See on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, kellel kehtis selline hüvitise jagamise kord enne 12. novembrit 2015, kuigi teistes liikmesriikides hüvitise jagamist ei toimu ja hüvitist saavad kooskõlas riigi kultuuripoliitikaga üksnes autorid. Kuigi käesolevat direktiivi tuleks kohaldada mittediskrimineerivalt kõigi liikmesriikide suhtes, tuleks selles järgida kõnealuse valdkonna traditsioone ja mitte kohustada neid liikmesriike, kellel praegu sellist hüvitise jagamise korda ei ole, sellist korda kehtestama. See ei tohiks mõjutada liikmesriikides kehtivat või tulevast avaliku laenutamise eest tasu maksmise korda.

Samuti peaks jääma puutumata liikmesriikides kehtiv õiguste teostamise ja tasu saamisega seotud õiguste tagamise kord, tingimusel et see on liidu õigusega kooskõlas. Kõigil liikmesriikidel tuleks lubada sätestada (kuid mitte neid selleks kohustada), et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas kord erandist või piirangust neile tingitud kahju hüvitamiseks, ka autoreid ja kirjastajaid ühiselt esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu, siis on kirjastajatel õigus osale sellest hüvitisest. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kuidas kirjastajal tuleb põhjendada oma hüvitise või tasu nõuet, ning sätestada tingimused selle hüvitise või tasu jagamiseks autorite ja kirjastajate vahel kooskõlas oma kehtiva korraga.

(61)

Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Veebisisu jagamise teenused, mis võimaldavad juurdepääsu suurele hulgale autoriõigusega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad, on muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. Tänu veebipõhistele teenustele on kultuuri- ja loometeostele juurdepääsuks rohkem võimalusi ning need pakuvad kultuuri- ja loomesektoris häid võimalusi uute ärimudelite arendamiseks. Kuigi need teenused võimaldavad mitmekesisust ja hõlpsat juurdepääsu sisule, tekitavad need ühtlasi probleeme, kui autoriõigusega kaitstud sisu laaditakse üles ilma õiguste omajate eelneva loata. Valitseb õiguskindlusetus selles, kas nende teenuste osutajad tegelevad autoriõigusega seotud toimingutega ja kas nad vajavad kasutajate poolt üles laaditud sisu jaoks õiguste omajate luba – kui kasutajatel ei ole üles laaditud sisu suhtes nõutavaid õigusi –, ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud erandite ja piirangute kohaldamist. See õiguskindlusetus mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu. Seetõttu on oluline edendada õiguste omajate ja veebisisu jagamise teenuse osutajate vahelise litsentsituru arengut. Litsentsilepingud peaksid olema õiglased ja säilitama mõistliku tasakaalu mõlema poole vahel. Õiguste omajad peaksid saama oma teoste ja muu materjali kasutamise eest kohast tasu. Kuna aga need nõuded ei tohiks mõjutada lepingulist vabadust, ei tohiks õiguste omajaid kohustada luba andma või litsentsilepinguid sõlmima.

(62)

Teatavad infoühiskonna teenused on tavalises kasutuses mõeldud selleks, et üldsusele oleks kättesaadav autoriõigusega kaitstud sisu või muu materjal, mille teenuse kasutajad on üles laadinud. Käesolevas direktiivis sätestatud veebisisu jagamise teenuse osutaja peaks keskenduma üksnes sellistele veebipõhistele teenustele, millel on oluline roll veebisisu turul ja konkurentsis teiste veebisisuteenustega, näiteks interneti audio- ja videovoogedastuse teenustega sama publiku jaoks. Käesoleva direktiiviga hõlmatud teenused on teenused, mille peamine või üks peamisi eesmärke on talletada ja võimaldada kasutajatel üles laadida ja jagada suurt osa autoriõigusega kaitstud sisust, eesmärgiga saada sellest otsest või kaudset tulu, seda korraldada ja edendada, et köita suuremat publikut, muu hulgas selle sisu liigitamise ja sihipärase reklaamimise kaudu. Need teenused ei hõlma teenuseid, mille peamine eesmärk on muu kui võimaldada kasutajatel üles laadida ja jagada suurt hulka autoriõigusega kaitstud sisu eesmärgiga saada sellest tegevusest kasu. Viimati nimetatud hõlmavad näiteks elektroonilise side teenuseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (14) tähenduses, samuti ettevõtetevaheliste pilvandmetöötluse teenuseid ja pilvandmetöötluse teenuseid, mis võimaldavad kasutajatel laadida üles sisu oma tarbeks, näiteks küberkapid, või veebipõhised kauplemiskohad, mille põhitegevus on veebipõhine jaemüük, mitte autoriõigusega kaitstud sisule juurdepääsu andmine.

Veebisisu jagamise teenuse osutaja määratluse alla ei tohiks kuuluda ka selliste teenuste osutajad nagu avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise ja jagamise platvormid, mittetulunduslikud teadus- või haridusteabehoidlad ning mittetulunduslikud veebientsüklopeediad. Selleks et tagada kõrgel tasemel autoriõiguse kaitse, ei tohiks käesolevas direktiivis sätestatud vastutusest vabastamise korda kohaldada teenuseosutajate suhtes, kelle peamine eesmärk on tegeleda autoriõiguste rikkumisega või seda soodustada.

(63)

Hinnang selle kohta, kas veebisisu jagamise teenuse osutaja talletab suurt hulka autoriõigusega kaitstud sisu ja teeb selle juurdepääsetavaks, tuleks anda iga juhtumi kohta eraldi ning selles tuleks võtta arvesse selliste aspektide kombinatsiooni, nagu teenuse sihtrühm ja nende autoriõigusega kaitstud sisu failide arv, mille teenuste kasutajad on üles laadinud.

(64)

Asjakohane on täpsustada käesolevas direktiivis, et kui veebisisu jagamise teenuse osutajad annavad üldsusele juurdepääsu oma kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, tähendab see nende üldsusele edastamist või üldsusele kättesaadavaks tegemist. Sellest tulenevalt peaksid veebisisu jagamise teenuse osutajad hankima asjaomastelt õiguste omajatelt loa, sealhulgas litsentsilepingu kaudu. See ei mõjuta üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise mõistet ega mõjuta direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 lõigete 1 ja 2 võimalikku kohaldamist teiste teenuseosutajate suhtes, kes kasutavad autoriõigusega kaitstud sisu.

(65)

Kui veebisisu jagamise teenuse osutajad vastutavad üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest käesoleva direktiiviga sätestatud tingimustel, ei tohiks direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõiget 1 kohaldada vastutuse suhtes, mis tuleneb veebisisu jagamise teenuse osutajate poolt kaitstud sisu kasutamist käsitlevast käesoleva direktiivi sättest. See ei tohiks mõjutada direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõike 1 kohaldamist nende teenuseosutajate suhtes eesmärkidel, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(66)

Võttes arvesse asjaolu, et veebisisu jagamise teenuse osutajad teevad juurdepääsetavaks sisu, mille ei ole üles laadinud nemad ise, vaid nende kasutajad, on kohane näha käesoleva direktiivi kohaldamisel ette vastutust käsitlev erikord juhtudeks, kui luba ei ole antud. See ei tohiks piirata liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamist, kui tegemist on muude juhtumitega kui vastutus autoriõiguse rikkumiste eest, ja liikmesriikide kohtute või haldusasutuste võimalust teha kooskõlas liidu õigusega ettekirjutusi. Erikord, mida kohaldatakse alla 10 miljoni eurose aastakäibega uute veebisisu jagamise teenuse osutajate suhtes, kelle keskmine igakuine üksikkülastajate arv liidus ei ületa viit miljonit, ei tohiks mõjutada liidu ja liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendite kättesaadavust. Kui teenuseosutajatele ei ole luba antud, peaksid nad tegema rangeid tööstusharu ametialase hoolikuse nõudeid järgides suurimaid võimalikke pingutusi, et vältida oma teenustes loata teoste ja muu materjali kättesaadavust, nagu on kindlaks määranud õiguste omajad. Selleks peaksid õiguste omajad andma teenuseosutajatele asjakohast ja vajalikku teavet, võttes muu hulgas arvesse õiguste omajate suurust ning nende teoste ja muu materjali liiki. Veebisisu jagamise teenuse osutajate poolt koostöös õiguste omajatega võetavad meetmed ei tohiks takistada õigusi mitterikkuva sisu kättesaadavust, sealhulgas litsentsilepingu või autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste erandi või piiranguga hõlmatud teoste või muu kaitstud materjali kättesaadavust. Selliste teenuseosutajate võetavad meetmed ei tohiks seega tekitada kahju kasutajatele, kes kasutavad veebisisu jagamise teenuseid, et seaduslikult üles laadida teavet nende teenuste kohta ja neile juurde pääseda.

Lisaks ei tohiks käesolevas direktiivis sätestatud kohustused viia selleni, et liikmesriigid kehtestaksid üldise jälgimiskohustuse. Hinnates seda, kas veebisisu jagamise teenuse osutaja on rangeid tööstusharu ametialase hoolikuse nõudeid järgides teinud suurimaid võimalikke pingutusi, tuleks arvesse võtta, kas ta on võtnud kõik meetmed, mida hoolikas ettevõtja oleks võtnud, et takistada loata teoste või muu materjali kättesaadavaks tegemist oma veebisaidil, võttes arvesse valdkonna parimaid tavasid ning kõigi asjakohaste tegurite ja muutuste põhjal rakendatud meetmete tulemuslikkust, nagu ka proportsionaalsuse põhimõtet. Hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid aspekte, nagu teenuse maht, sisu kättesaadavust vältivate olemasolevate vahendite tehniline tase ja selle võimalik edasine areng ning kulu, mida need vahendid teenustele tekitavad. Sisu liigist sõltuvalt võivad olla autoriõigusega kaitstud sisu loata kättesaadavuse vältimiseks asjakohased ja proportsionaalsed erinevad vahendid ning seetõttu ei saa välistada, et mõnel juhul on loata sisu võimalik vältida üksnes siis, kui õiguste omajad on sellest teavitanud. Kõik teenuseosutajate võetavad meetmed peaksid olema taotletavate eesmärkide saavutamisel tõhusad, kuid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik, et täita eesmärk vältida teoste ja muu materjali loata kättesaadavust ja muuta need kättesaadamatuks.

Kui teosed ja muu materjal muutuvad loata kättesaadavaks vaatamata suurimatele võimalikele pingutustele, mida vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele on tehtud koostöös õiguste omajatega, peaksid veebisisu jagamise teenuse osutajad vastutama konkreetsete teoste ja muu materjali eest, mille kohta nad on saanud õiguste omajatelt asjakohast ja vajalikku teavet, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et nad tegid rangeid tööstusharu ametialase hoolikuse nõudeid järgides suurimaid võimalikke pingutusi.

Peale selle, kui konkreetsed teosed või muu materjal on muutunud veebisisu jagamise teenuste kaudu loata kättesaadavaks, sealhulgas olenemata sellest, kas selle vältimiseks on tehtud suurimaid võimalikke pingutusi, ja olenemata sellest, kas õiguste omajad on eelnevalt teinud kättesaadavaks asjakohase ja vajaliku teabe, peaksid veebisisu jagamise teenuse osutajad vastutama teoste ja muu materjali üldsusele loata edastamise eest, kui nad, olles saanud piisavalt põhjendatud teate, ei tegutse kiiresti, et muuta teatatud teosed või muu materjal kättesaamatuks või need oma veebisaitidelt kõrvaldada. Lisaks peaksid veebisisu jagamise teenuse osutajad vastutama ka siis, kui nad ei suuda tõendada, et nad on teinud suurimaid võimalikke pingutusi, et vältida teoste loata kasutamist tulevikus, tuginedes õiguste omajate poolt selleks antud asjakohasele ja vajalikule teabele.

Kui õiguste omajad ei esita veebisisu jagamise teenuse osutajatele asjakohast ja vajalikku teavet oma teoste ja muu materjali kohta või kui õiguste omajad ei ole esitanud teadet loata teoste või muu materjali kättesaamatuks muutmiseks või nende eemaldamiseks, ning kui sellest tulenevalt ei ole veebisisu jagamise teenuse osutajatel võimalik teha rangeid tööstusharu ametialase hoolikuse nõudeid järgides suurimaid võimalikke pingutusi, et vältida oma teenuste kaudu sisu loata kättesaadavust, ei peaks teenuseosutajad vastutama selliste tuvastamata teoste ja muu materjali loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest.

(67)

Sarnaselt direktiivi 2014/26/EL artikli 16 lõikele 2 kehtestab käesolev direktiiv õigusnormid uute veebipõhiste teenuste kohta. Neis normides püütakse arvesse võtta konkreetset olukorda, kus idufirmad arendavad kasutajate poolt üles laaditud sisu kasutades uusi ärimudeleid. Erikord, mida kohaldatakse väikese käibe ja vähese publikuga uute teenuseosutajate suhtes, peaks tooma kasu tegelikele uutele ettevõtetele ja seetõttu tuleks selle kohaldamine lõpetada kolm aastat pärast seda, kui nende teenused esmakordselt liidus veebipõhiselt kättesaadavaks tehakse. Erikorda ei tohiks kuritarvitada kokkulepetega, mille eesmärk on pikendada erikorra kasulikku toimet kauemaks kui kolm esimest aastat. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada vastloodud teenuste või uue nime all pakutavate teenusete suhtes, millega jätkatakse juba olemasolevate veebisisu jagamise teenuse osutajate tegevust, kes ei tohi ega saa erikorda enam kasutada.

(68)

Veebisisu jagamise teenuse osutajad peaksid seoses koostöö raames võetavate meetmetega käituma õiguste omajate suhtes läbipaistvalt. Kuna veebisisu jagamise teenuse osutajad võivad võtta erinevaid meetmeid, peaksid nad õiguste omajatele nende taotluse korral andma piisavat teavet võetavate meetmete liigi ja nende rakendamise viisi kohta. Selline teave peaks olema piisavalt konkreetne, et tagada õiguste omajatele piisav läbipaistvus, ilma et see piiraks veebisisu jagamise teenuse osutajate ärisaladuste kaitset. Teenuseosutajatelt ei tohiks aga nõuda õiguste omajatele üksikasjaliku ja individuaalse teabe andmist iga tuvastatud teose ja muu materjali kohta. See ei piira lepinguliste kokkulepete kohaldamist, mis võivad sisaldada täpsemaid tingimusi seoses teabega, mida tuleb anda teenuseosutajate ja õiguste omajate vahel kokkulepete sõlmimise korral.

(69)

Kui veebisisu jagamise teenuse osutajad saavad loa, sealhulgas litsentsilepingute kaudu, teenuse kasutajate poolt üles laaditud sisu kasutamiseks, peaks luba hõlmama ka autoriõigusega seotud toiminguid kasutajate poolt üles laaditud sisu suhtes teenuseosutajatele antud loa ulatuses, kuid üksnes juhul, kui kasutajad tegutsevad mittekaubanduslikul eesmärgil, näiteks jagavad sisu ilma kasumi teenimise eesmärgita, või kui kasutajate üleslaadimise tulemusena teenitud tulu ei ole nende autoriõigusega hõlmatud toimingute seisukohast märkimisväärne. Kui õiguste omajad on andnud veebisisu jagamise teenuse raames kasutajatele sõnaselge loa teoseid või muud materjali üles laadida ja kättesaadavaks teha, võib teenuse osutaja edastada neid üldsusele õiguste omajate antud loa ulatuses. Siiski ei tohiks veebisisu jagamise teenuse osutajate kasuks eeldada, et nende kasutajad on andnud kõik asjaomased õiguste omandamise ja tasu maksmisega seotud õigused.

(70)

Veebisisu jagamise teenuse osutajate poolt koostöös õiguste omajatega võetud meetmed ei tohiks piirata autoriõiguse erandite ja piirangute kohaldamist, sealhulgas eelkõige selliste erandite ja piirangute kohaldamist, mis kindlustavad kasutajate väljendusvabaduse. Kasutajatel peaks olema lubatud üles laadida ja kättesaadavaks teha kasutajate loodud sisu tsiteerimise, kriitika, retsensiooni, karikatuuri, paroodia või pastiši eesmärgil. See on eriti oluline, et tagada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste – eelkõige väljendusvabaduse, kunstivabaduse ja omandiõiguse, sealhulgas intellektuaalomandiõiguse – omavaheline tasakaal. Neil põhjustel tuleks need erandid ja piirangud muuta kohustuslikuks, et tagada kasutajate ühetaoline kaitse kogu liidus. Oluline on tagada, et veebisisu jagamise teenuste osutajad rakendaks tõhusat kaebuste lahendamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise korda, et toetada nimetatud kasutusviise.

Veebisisu jagamise teenuste osutajad peaksid võtma kasutusele tõhusa ja kiire kaebuste lahendamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise korra, mis võimaldaks kasutajatel esitada kaebusi seoses oma üleslaadimistega, eelkõige juhul, kui nad saaksid kasu autoriõiguse eranditest või piirangutest üles laaditud sisu suhtes, mis on muudetud kättesaamatuks või mis on kõrvaldatud. Sellise korra alusel esitatud kaebusi tuleks menetleda põhjendamatu viivituseta ja see tuleks inimese poolt läbi vaadata. Kui õiguste omajad nõuavad teenuseosutajatelt meetmete võtmist kasutajate poolt üles laaditud sisu suhtes, näiteks üles laaditud sisu muutmist kättesaamatuks või selle kõrvaldamist, peaksid õiguste omajad oma taotlusi põhjendama. Lisaks ei tohiks koostöö tuua kaasa konkreetsete isikute tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist, välja arvatud juhul, kui see toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (16). Liikmesriigid peaksid kasutajatele tagama ka võimaluse kasutada õiguskaitsevahendina vaidluste kohtuvälist lahendamist. Vaidluste kohtuväline lahendamine peaks võimaldama vaidlusi lahendada erapooletult. Kasutajatel peaks olema ka võimalik pöörduda kohtu või muu asjaomase kohtuasutuse poole, et nõuda autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes erandi või piirangu kasutamist.

(71)

Komisjon peaks võimalikult kiiresti pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva korraldama koostöös liikmesriikidega sidusrühmade dialooge, et tagada veebisisu jagamise teenuse osutajate ja õiguste omajate vahelise koostöökohustuse ühetaoline kohaldamine ja selgitada välja parimad tavad seoses tööstusharu ametialase hoolikuse nõuetega. Selleks peaks komisjon konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kasutajate organisatsioonide ja tehnoloogia pakkujatega, ning võtma arvesse turu arengut. Kasutajate organisatsioonidel peaks olema juurdepääs teabele meetmete kohta, mida veebisisu jagamise teenuste osutajad rakendavad veebisisu haldamiseks.

(72)

Autorid ja esitajad on tasu eest kasutamiseks litsentsi või õigusi üle andes (ka omaenda ettevõtete kaudu) tavaliselt nõrgem lepingupool ja need füüsilised isikud vajavad käesoleva direktiiviga sätestatud kaitset, et saada täiel määral kasu liidu õigusega ühtlustatud õigustest. Kaitsmise vajadust ei teki, kui lepingupartner tegutseb lõppkasutajana ega kasuta teost või esitust ise, nagu võib näiteks toimuda mõne töölepingu puhul.

(73)

Autorite ja esitajate tasu peaks olema kohane ja proportsionaalne litsentsitud või üleantud õiguste tegeliku või potentsiaalse majandusliku väärtusega, võttes arvesse autori või esitaja panust kogu teosesse või muusse materjali ning kõiki muid asjaolusid, nagu turutavad või teose tegelik kasutamine. Ka kindlasummaline makse võib olla proportsionaalne tasu, kuid see ei peaks olema reegel. Liikmesriikidel peaks iga sektori eripära arvesse võttes olema õigus kindlaks määrata kindlasummaliste maksete kohaldamise konkreetsed juhud. Liikmesriigid peaksid saama vabalt rakendada kohase ja proportsionaalse tasu põhimõtet kehtiva või vastselt kasutusele võetud korra kaudu, mis võivad hõlmata kollektiivläbirääkimisi ja muid viise, tingimusel et selline kord on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(74)

Autorid ja esitajad vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui füüsilised isikud annavad litsentsi või annavad õigused üle tasu eest kasutamiseks. Seda vajadust teabe järele ei teki, kui kasutamine on lõppenud või kui autor või esitaja on andnud üldsusele tasuta litsentsi.

(75)

Kuna autorid ja esitajad on litsentsi andes või õigusi üle kandes tavaliselt nõrgem lepingupool, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, sageli puutuvad nad aga kokku läbipaistmatu teabega. Autorite ja esitajate tasustamise korra läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjakohast ja täpset teavet. Teave peaks olema ajakohastatud, et võimaldada värskete andmete kättesaadavust, teose või esituse kasutamisega seonduv ning laiaulatuslik, et hõlmata kõiki juhtumiga seotud tuluallikaid, sealhulgas vajaduse korral kaubandustulu. Seni kuni kasutamine jätkub, peaksid autorite ja esitajate lepingupartnerid andma neile kättesaadavat teavet kõikide kasutusviiside ja tulude kohta kogu maailmas ning nad peaksid seda tegema nii korrapäraselt kui konkreetses sektoris tavaks, ent vähemalt kord aastas. Teave tuleks esitada viisil, mis on autori või esitaja jaoks arusaadav, ning see peaks võimaldama tulemuslikult hinnata asjaomaste õiguste majanduslikku väärtust. Läbipaistvuskohustust tuleks kohaldada ainult siis, kui tegemist on autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega. Isikuandmeid, näiteks kontaktandmeid ja teavet tasustamise kohta, mis on vajalikud, et autorid ja esitajad saaksid teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, peaks töötlema vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktile c.

(76)

Selleks et tagada, et autoritele ja esitajatele antaks kasutamise kohta nõuetekohaselt teavet ka juhtudel, kui õigused on all-litsentsiga antud teistele isikutele, kes neid kasutavad, annab käesolev direktiiv autoritele ja esitajatele neil juhtudel, kui esimene lepingupartner on neile andnud temale kättesaadavat teavet, kuid sellest teabest ei piisa nende õiguste majandusliku väärtuse hindamiseks, õiguse nõuda vajalikku lisateavet õiguste kasutamise kohta. Seda tuleks nõuda kas otse all-litsentsi saajatelt või autorite ja esitajate lepingupartnerite kaudu. Autorid ja esitajad ning nende lepingupartnerid peaksid saama kokku leppida, et nad käsitavad jagatud teavet konfidentsiaalsena, kuid autoritel ja esitajatel peaks alati olema võimalik kasutada neile jagatud teavet käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha kooskõlas liidu õigusega ette lisameetmed, et tagada autorite ja esitajate jaoks läbipaistvus.

(77)

Käesolevas direktiivis sätestatud läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleks liikmesriikidel arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära, nagu muusikasektor, audiovisuaalsektor ja kirjastussektor, ning selliste sektoripõhiste kohustuste kindlaksmääramisse tuleks kaasata kõik asjaomased sidusrühmad. Kui see on asjakohane, tuleks arvesse võtta ka autorite ja esitajate üldist panust teosesse või esitusse. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Selline kokkulepe peaks autoritele ja esitajatele tagama sama hea või parema läbipaistvuse, kui nähakse ette käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuetega. Et võimaldada kehtiva aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustusega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei tuleks kohaldada õiguste omajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide, sõltumatute esindamise üksuste ja muude direktiivi 2014/26/EL rakendavate liikmesriigi õigusnormide kohaste üksuste vahel sõlmitud lepingute suhtes, sest nende organisatsioonide ja üksuste puhul kohaldatakse juba direktiivi 2014/26/EL artiklis 18 sätestatud läbipaistvuskohustusi. Direktiivi 2014/26/EL artiklit 18 kohaldatakse organisatsioonide suhtes, kes teostavad autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi rohkem kui ühe õiguste omaja nimel nende õiguste omajate ühiseks kasuks. Õiguste omajate ja nende lepingupartnerite (kes tegutsevad omaenda huvides) vahel sõlmitud, individuaalselt läbi räägitud lepingute suhtes tuleks aga kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud läbipaistvuskohustust.

(78)

Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega, kui õiguste majanduslik väärtus osutub tunduvalt suuremaks kui esialgu hinnatud. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise kord juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest muutub ilmselgelt ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes tuluga, mis saadi teose või esituse salvestuse järgnevast kasutamisest autori või esitaja lepingupartneri poolt. Selle hindamisel, kas tulu on ebaproportsionaalselt väike, tuleks arvesse võtta kõik asjaomase juhtumiga seotud tulud, sealhulgas vajaduse korral kaubandustulu. Olukorra hindamisel tuleks arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid, sealhulgas autori või esitaja panust, ning erinevate sektorite eripära ja tasustamistavasid, samuti seda, kas leping põhineb kollektiivlepingul. Autorite ja esitajate esindajatel, kes on nõuetekohaselt volitatud liidu õigusega kooskõlas oleva liikmesriigi õiguse alusel, peaks olema võimalik anda lepingu kohandamise taotlemisel abi ühele või mitmele autorile või esitajale, võttes vajaduse korral arvesse ka teiste autorite või esitajate huve.

Need esindajad peaksid esindatavate autorite ja esitajate identiteeti kaitsma nii kaua kui võimalik. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele. Sellist korda ei tuleks kohaldada lepingute suhtes, mille on sõlminud direktiivi 2014/26/EL artikli 3 punktides a ja b määratletud üksused või muud üksused, kelle suhtes kehtivad direktiivi 2014/26/EL rakendavad liikmesriigi õigusnormid.

(79)

Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse, mis käsitleks autorite ja esitajate või nende volitatud esindajate kaebusi seoses läbipaistvuskohustuste ja lepingu kohandamise korraga. Selleks peaksid liikmesriigid saama luua uue organi või korra või toetuda olemasolevale organile või korrale, mis vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimustele, olenemata sellest, kas see organ või kord on valdkondlik või avalik, sealhulgas siis, kui need kuuluvad riigi kohtusüsteemi. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, kuidas jagada vaidluste lahendamise menetlusega seotud kulud. Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus ei tohiks piirata poolte õigust nõuda oma õiguste tagamist ja kaitsta oma õigusi kohtule hagi esitamisega.

(80)

Kui autorid ja esitajad litsentsivad oma õigused või annavad need üle, eeldavad nad, et nende teoseid ja esitusi kasutatakse. Siiski võib juhtuda, et litsentsitud või üle antud teoseid või esitusi ei kasutata kordagi. Kui need õigused on üle antud ainuõigusena, ei saa autor ega esitaja pöörduda mõne muu partneri poole, et see tema teost või esitust kasutaks. Sellisel juhul ning pärast mõistliku aja möödumist peaks autoritel ja esitajatel olema võimalik kasutada õiguste tagasivõtmise korda, mis võimaldab neil oma õigused üle anda või litsentsida teisele isikule. Kuna teoste ja esituste kasutamine võib eri valdkondades olla erinev, võidakse riigi tasandil kehtestada erinormid, milles võetakse arvesse sektori – näiteks audiovisuaalsektori –või teoste või esituste eripära, eeskätt seades tagasivõtmisõigusele ajapiirangud. Litsentsisaajate ja õiguste ülevõtjate seaduslike huvide kaitsmiseks ja kuritarvituste vältimiseks ning võtmaks arvesse asjaolu, et enne teose või esituse tegelikku kasutamist kulub teatav aeg, peaks autoritel ja esitajatel olema võimalik kasutada tagasivõtmisõigust kooskõlas teatavate menetlusnõuetega alles pärast teatava ajavahemiku möödumist litsentsi- või üleandmislepingu sõlmimisest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik reguleerida tagasivõtmisõiguse kasutamist juhul, kui teosel või esitusel on mitu autorit või esitajat, võttes arvesse üksikute osalejate panuse suhtelist tähtsust.

(81)

Läbipaistvust, lepingu kohandamise korda ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust käsitlevad käesoleva direktiivi sätted peaksid olema kohustuslikud ning pooled ei tohiks neist sätetest erandeid teha, olenemata sellest, kas need sisalduvad autorite, esitajate ja lepingupartnerite vahelistes lepingutes või nende ja kolmandate isikute vahelistes kokkulepetes, näiteks vaikimiskokkulepetes. Sellest tulenevalt tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (17) artikli 3 lõiget 4, et kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukorda mõjutanud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, siis ei piira poolte otsus kohaldada muud õigust kui liikmesriigi õigust käesoleva direktiivi läbipaistvust, lepingu kohandamise korda ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust käsitlevate sätete kohaldamist, rakendades neid kohtu asukoha liikmesriigi õigusesse üle võetud kujul.

(82)	Käesolevat direktiivi ei tohiks tõlgendada nii, et see takistaks liidu autoriõiguse kohaselt ainuõiguste omajatel kasutada oma teoseid või muud materjali tasuta, sealhulgas tasuta lihtlitsentside kaudu, mis on kasulikud kõigile kasutajatele.

(83)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt liidu autoriõiguse raamistiku teatavate aspektide ajakohastamine, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja kaitstud sisu uusi levitamiskanaleid siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse, mõju ja piiriülese mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(84)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(85)

Isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab toimuma kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ ja määrusega (EL) 2016/679.

(86)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (18) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse õigusnormid, mille eesmärk on veelgi ühtlustada liidu õigust, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud sisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka õigusnormid autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest tehtavate erandite ning autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti õigusnormid, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.

2. Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta ühelgi viisil kehtivaid õigusnorme, mis on sätestatud nimetatud valdkonna direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2000/31/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 24 osutatud juhtudel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „teadusorganisatsioon“– ülikool, kaasa arvatud selle raamatukogud, teadusinstituut või muu üksus, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või tegeleda õppetööga, mis hõlmab ka teadusuuringuid

a)	mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või

b)	täites liikmesriigi poolt tunnustatud avalikes huvides olevaid ülesandeid

nii, et teadusuuringute tulemused ei ole soodustingimustel kättesaadavad ettevõtjale, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle;

2) „teksti- ja andmekaeve“– automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus tekste ja andmeid, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;

3) „kultuuripärandiasutus“– avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus;

4) „ajakirjandusväljaanne“– peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale, ning mis:

a)	kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajalehes või üldist või erihuvi pakkuvas ajakirjas;

b)	seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet ning

c)	avaldatakse mõnes meediakanalis teenuseosutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli all.

Ajakirjandusväljaanneteks käesoleva direktiivi tähenduses ei loeta teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel kirjastatavaid perioodilisi väljaandeid, näiteks teadusajakirju;

5) „infoühiskonna teenus“– direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;

6) „veebisisu jagamise teenuse osutaja“– sellise infoühiskonna teenuse osutaja, mille peamine või üks peamistest eesmärkidest on talletada ja teha üldsusele juurdepääsetavaks suur hulk teenuse kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud kaitstud materjali, mida teenuse osutaja tulu saamise eesmärgil korrastab ja reklaamib.

Veebisisu jagamise teenuse osutajateks käesoleva direktiivi tähenduses ei loeta neid teenuse osutajaid, kes pakuvad mittetulunduslikke veebientsüklopeediaid, mittetulunduslikke hariduslike ja teaduslike eesmärkidega teabehoidlaid, avatud lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvorme, direktiivis (EL) 2018/1972 määratletud elektroonilise side teenuseid, internetipõhiseid kauplemiskohti, ettevõtjatevahelisi pilveteenuseid ja pilveteenuseid, mille kasutajad saavad sisu oma tarbeks üles laadida.

II JAOTIS

MEETMED, MILLEGA KOHANDATAKSE ERANDEID JA PIIRANGUID DIGITAALSE JA PIIRIÜLESE KESKKONNA JAOKS

Artikkel 3

Teadusuuringute eesmärgil toimuv teksti- ja andmekaeve

1. Liikmesriigid näevad ette erandi direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ning käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud õigustest reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid ja kultuuripärandiasutused teevad teadusuuringute eesmärgil toimuvaks teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs.

2. Teostest ja muudest materjalidest lõike 1 kohaselt tehtud koopiate säilitamisel tagatakse nõuetekohane turvalisuse tase ning neid võib säilitada teadusuuringute, sealhulgas nende uuringute tulemuste kontrollimise tarvis.

3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

4. Liikmesriigid julgustavad õiguste omajaid, teadusorganisatsioone ja kultuuripärandiasutusi määratlema ühiselt kokkulepitavad parimad tavad seoses lõikes 2 osutatud kohustuse ja lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.

Artikkel 4

Teksti- ja andmekaevele kohaldatav erand või piirang

1. Seaduslikult kättesaadavatest teostest ja muust materjalist reproduktsioonide ja väljavõtete tegemiseks teksti- ja andmekaeve eesmärkidel näevad liikmesriigid ette erandi direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punktides a ja b ning käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud õigustest või piiravad neid.

2. Lõike 1 kohaselt tehtud reproduktsioone ja väljavõtteid võib teksti- ja andmekaeve eesmärkidel säilitada nii kaua kui vaja.

3. Lõikes 1 sätestatud erandit või piirangut kohaldatakse tingimusel, et õiguste omajad ei ole sõnaselgelt piiranud kõnealuses lõikes osutatud teoste või muu materjali kasutamist sobival viisil, näiteks masinloetavate vahenditega veebis üldkättesaadavaks muudetud sisu puhul.

4. Käesolev artikkel ei piira käesoleva direktiivi artikli 3 kohaldamist.

Artikkel 5

Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalses ja piiriüleses õppetöös

1. Liikmesriigid näevad ette erandi direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktides a, b, d ja e ning artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud õigustest või piiravad neid, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist õppetöös üksnes illustreerimise eesmärgil, taotletava mittekaubandusliku eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ja tingimusel, et

a)	selline kasutamine toimub haridusasutuse vastutusel, tema ruumides või muudes asukohtades või turvalises elektroonilises keskkonnas, kuhu on juurdepääs üksnes õppeasutuse õpilastel või üliõpilastel ja õppepersonalil, ning

b)	kasutatavale materjalile märgitakse allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu.

2. Olenemata artikli 7 lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha, et lõike 1 kohaselt tehtud erandeid või piiranguid ei kohaldata üldse või ei kohaldata teatud liiki kasutusviiside, teoste või muu materjali suhtes, nagu noodilehed või eeskätt haridusturu jaoks mõeldud materjal, niivõrd kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toiminguid lubavad ning haridusasutuste vajadustele ja eripäradele vastavad asjakohased litsentsid on turul kergesti kättesaadavad.

Liikmesriigid, kes kohaldavad käesoleva lõike esimest lõiku, võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toiminguid lubavad litsentsid oleksid haridusasutustele asjakohaselt kättesaadavad ja nähtavad.

3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvalises elektroonilises keskkonnas üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub kooskõlas käesoleva artikli kohaselt vastu võetud liikmesriigi sätetega, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.

4. Liikmesriigid võivad näha õiguste omajatele ette õiglase hüvitise nende teoste või muu materjali kasutamise eest vastavalt lõikele 1.

Artikkel 6

Kultuuripärandi säilitamine

Liikmesriigid näevad ette erandi direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud õigustest, et lubada kultuuripärandiasutustel teha mis tahes kujul või andmekandjal koopiaid nende püsikogudes olevatest teostest või muust materjalist, kui eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja teha seda nende säilitamiseks vajalikus ulatuses.

Artikkel 7

Üldsätted

1. Artiklites 3, 5 ja 6 sätestatud eranditega vastuolus olevaid lepingulisi sätteid ei kohaldata.

2. Käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5. Käesoleva direktiivi artiklite 3–6 suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku.

III JAOTIS

MEETMED LITSENSTSEERIMISTAVADE PARANDAMISEKS NING SISU LAIEMA KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS

1. PEATÜKK

Teosed või muu materjal, mis ei ole enam kaubanduskäibes

Artikkel 8

Selliste teoste või muu materjali kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt, mis ei ole enam kaubanduskäibes

1. Liikmesriigid näevad ette, et kollektiivse esindamise organisatsioon võib õiguste omajate antud volituste piires sõlmida mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega selle asutuse püsikogudes olevate selliste teoste või muu materjali reprodutseerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, mis ei ole enam kaubanduskäibes, sõltumata sellest, kas kõik litsentsiga hõlmatud õiguste omajad on kollektiivse esindamise organisatsiooni selleks volitanud, tingimusel et:

a)	kollektiivse esindamise organisatsioon esindab oma volituste alusel piisavalt paljusid asjaomast liiki teoste või muu materjali suhtes õiguste omajaid ja teostab litsentsiga hõlmatud õigusi ning

b)	kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine.

2. Liikmesriigid näevad ette erandi direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktides a, b, d ja e ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud õigustest või piiravad neid, et lubada kultuuripärandiasutustel teha mittekaubanduslikel eesmärkidel kättesaadavaks nende püsikogudes olevaid teoseid või muud materjali, mis ei ole enam kaubanduskäibes, tingimusel et:

a)	märgitakse ära autori või muu tuvastatava õiguste omaja nimi, kui see ei ole võimatu; ning

b)	sellised teosed või muu materjal tehakse kättesaadavaks mittekaubanduslikel veebisaitidel.

3. Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 2 sätestatud erandit või piirangut kohaldatakse üksnes sellist liiki teoste või muu materjali puhul, mille suhtes puudub lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele vastav kollektiivse esindamise organisatsioon.

4. Liikmesriigid näevad ette, et kõik õiguste omajad saavad igal ajal lihtsalt ja tulemuslikult välistada oma teoste või muu materjali suhtes lõikes 1 sätestatud litsentsimiskorra või lõikes 2 sätestatud erandi või piirangu kohaldamise, kas üldvälistusena või teatud erijuhtudel, sealhulgas pärast litsentsilepingu sõlmimist või asjaomase kasutamise alustamist.

5. Loetakse, et teos või muu materjal ei ole enam kaubanduskäibes, kui saab heauskselt eeldada, et kõik teosed või muud materjalid ei ole tavapäraste kaubanduskanalite kaudu üldsusele kättesaadavad ning kui on tehtud mõistlikke pingutusi üldsusele kättesaadavuse tuvastamiseks.

Selleks et teha kindlaks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1 või kasutada lõikes 2 sätestatud erandi või piirangu alusel, võivad liikmesriigid ette näha erinõuded, näiteks kindla tähtaja. Sellised nõuded ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei tohi välistada võimalust teha kindlaks, et teoste või muu materjali kogum tervikuna ei ole enam kaubanduskäibes, kui on mõistlik eeldada, et kõik teosed või muud materjalid ei ole enam kaubanduskäibes.

6. Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes on representatiivne kultuuripärandiasutuse asukohaliikmesriigis.

7. Käesolevat artiklit ei kohaldata teoste või muu materjali kogumite suhtes, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kui lõikes 5 osutatud mõistlike pingutustega on saadud tõendeid selle kohta, et sellistesse kogumitesse kuuluvad valdavalt:

a)	teosed või muu materjal, välja arvatud kinematograafilised või audiovisuaalsed teosed, mis avaldati esmakordselt või, kui avaldamist ei toimunud, lasti esmakordselt eetrisse kolmandas riigis;

b)	kinematograafilised või audiovisuaalsed teosed, mille tootja asukoht või alaline elukoht on kolmandas riigis; või

c)	kolmandate riikide kodanike teosed või muu materjal, kui liikmesriiki või punktides a ja b osutatud kolmandat riiki ei olnud mõistlike pingutustega võimalik kindlaks teha.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse käesolevat artiklit juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioon esindab lõike 1 punkti a tähenduses piisavalt paljusid asjaomase kolmanda riigi õiguste omajaid.

Artikkel 9

Piiriülene kasutus

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 8 kohaselt antud litsentsid võimaldavad kasutada teoseid või muud materjali, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kultuuripärandiasutustel kõikides liikmesriikides.

2. Teoste ja muu materjali kasutamine artikli 8 lõikes 2 sätestatud erandi või piirangu alusel loetakse toimuvaks üksnes neid kasutava kultuuripärandiasutuse asukohaliikmesriigis.

Artikkel 10

Teavitamismeetmed

1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mis saadakse kultuuripärandiasutustelt, kollektiivse esindamise organisatsioonidelt või asjaomastelt riigiasutustelt selleks, et välja selgitada teosed või muu materjal, mis ei ole enam kaubanduskäibes ja mis on hõlmatud artikli 8 lõike 1 kohaselt antud litsentsidega või mida kasutatakse artikli 8 lõikes 2 sätestatud erandi või piirangu alusel, samuti teave artikli 8 lõikes 4 osutatud õiguste omajate käsutuses olevate võimaluste kohta, ning vajaduse korral ja esimesel võimalusel teave litsentsi poolte, nendega kaetud territooriumide ja nende kasutusvõimaluste kohta tehakse üldsusele püsivalt, lihtsalt ja tulemuslikult kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne seda, kui teoseid või muud materjali hakatakse litsentsi, erandi või piirangu alusel levitama või üldsusele edastama või üldsusele kättesaadavaks tegema.

Portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet kooskõlas määrusega (EL) nr 386/2012.

2. Liikmesriigid näevad ette, et kui see on õiguste omajate üldise teadlikkuse jaoks vajalik, võetakse sobivaid lisameetmeid üldsuse teavitamiseks sellest, et kollektiivse esindamise organisatsioonid saavad litsentsida artikli 8 kohaselt teoseid või muud materjali, väljastatud litsentsidest, kasutusvõimalustest artikli 8 lõikes 2 sätestatud erandi või piirangu alusel ning artikli 8 lõikes 4 osutatud õiguste omajate käsutuses olevatest võimalustest.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud sobivaid teavitamismeetmeid võetakse liikmesriigis, kus artikli 8 lõike 1 kohaselt litsentsi taotletakse, või kultuuripärandiasutuse asukohaliikmesriigis, juhul kui taotletakse kasutamist artikli 8 lõikes 2 sätestatud erandi või piirangu alusel. Kui tõenditest, näiteks teoste või muu materjali päritolust nähtub, et teistes liikmesriikides või kolmandates riikides saaks õiguste omajate teadlikkust tõhusamalt parandada, võetakse sellised teavitamismeetmed ka neis liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Artikkel 11

Sidusrühmade dialoog

Enne artikli 8 lõike 5 kohaste erinõuete kehtestamist konsulteerivad liikmesriigid kõigi valdkondade õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega ning ärgitavad korrapärast dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esindusorganisatsioonide, sealhulgas kollektiivse esindamise organisatsioonide, ning kõigi muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 8 lõikes 1 sätestatud litsentsimiskorra asjakohasust ja kasutatavust ning tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tulemuslikkus.

2. PEATÜKK

Kollektiivlitsentside andmist lihtsustavad meetmed

Artikkel 12

Laiendatud kollektiivlitsentsid

1. Käesolevas artiklis sätestatud kaitsemeetmeid järgides ja niivõrd, kui see puudutab kasutamist nende territooriumil, võivad liikmesriigid ette näha, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis peab järgima liikmesriigi õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi 2014/26/EL, sõlmib vastavalt õiguste omajatelt saadud volitustele teoste või muu materjali kasutamiseks litsentsilepingu:

a)	võib litsentsilepingut laiendada ja kohaldada ka selliste õiguste omajate õiguste suhtes, kes ei ole volitanud kollektiivse esindamise organisatsiooni ennast esindama ei määramisest, litsentsist või muust lepingulisest kokkuleppest tulenevalt; või

b)	on organisatsioonil litsentsilepingu korral seaduslik õigus esindada neid õiguste omajaid, kes ei ole teda selleks volitanud, või temalt eeldatakse nende esindamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentsimiskorda kohaldatakse üksnes selgelt määratletud kasutusaladel, kus igalt üksikult õiguste omajalt volituste saamine on tavaliselt nii koormav ja ebapraktiline, et muudab vajaliku litsentsimistehingu asjaomaste teoste või muu materjali olemuse või liikide tõttu ebatõenäoliseks, ning nad tagavad, et selline litsentsimiskord kaitseb õiguste omajate õigustatud huve.

3. Lõike 1 kohaldamisel näevad liikmesriigid ette järgmised kaitseabinõud:

a)	kollektiivse esindamise organisatsioon esindab oma volituste alusel piisavalt paljusid asjaomast liiki teoste või muu materjali suhtes õiguste omajaid ja teostab asjaomases liikmesriigis litsentsiga hõlmatud õigusi;

b)	kõikidele õiguste omajatele on tagatud võrdne kohtlemine, sealhulgas seoses litsentsi tingimustega;

c)	need õiguste omajad, kes ei ole litsentsi andvat organisatsiooni volitanud, võivad oma teosed või muu materjali igal ajal lihtsalt ja tulemuslikult välistada käesoleva artikliga kehtestatud litsentsimiskorrast; ning

võetakse mõistliku aja jooksul enne seda, kui teoseid või muud materjali hakatakse litsentsi alusel kasutama, sobivad teavitamismeetmed õiguste omajate teavitamiseks sellest, et kollektiivse esindamise organisatsioon saab teoseid või muud materjali litsentsida, käesoleva artikli kohaselt toimuvast litsentsimisest ning punktis c osutatud õiguste omajate käsutuses olevatest võimalustest. Teavitamismeetmed peavad toimima nii, et iga õiguste omajat ei ole vaja eraldi teavitada.

4. Käesolev artikkel ei mõjuta seda, kuidas kohaldatakse laiendatud kollektiivlitsentside väljastamise korda kooskõlas muude liidu õigusnormidega, sealhulgas erandeid ja piiranguid võimaldavate õigusnormidega.

Käesolevat artiklit ei kohaldata õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise suhtes.

Käesolevas artiklis sätestatud litsentsimiskorra suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/26/EL artiklit 7.

5. Kui liikmesriik näeb oma õiguses ette käesoleva artikliga kooskõlas oleva litsentsimiskorra, teatab ta komisjonile asjaomaste õigusnormide kohaldamisala, nende alusel antavate võimalike litsentside eesmärgid ja liigid, neid litsentse kõnealuse litsentsimiskorra kohaselt andvate organisatsioonide kontaktandmed ning selle, kuidas saada teavet litsentsimise ja lõike 3 punktis c osutatud õiguste omajate käsutuses olevate võimaluste kohta. Komisjon avaldab nimetatud teabe.

6. Käesoleva artikli lõike 5 kohaselt saadud teabe ja direktiivi 2001/29/EÜ artikli 12 lõike 3 alusel moodustatud kontaktkomitees toimunud arutelude põhjal esitab komisjon 10. aprilliks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse: käesoleva artikli lõikes 1 osutatud litsentsimiskorra kasutamist liidus; sellise litsentsimiskorra mõju litsentsimisele ja õiguste omajatele, sealhulgas neile õiguste omajatele, kes ei ole litsentse andvate organisatsioonide liikmed või kes on mõne teise liikmesriigi kodanikud või elanikud; seda, kas ja kuidas litsentsimiskord lihtsustab kultuurisisu levitamist; ning litsentsimiskorra mõju siseturule, sealhulgas piiriülesele teenuste osutamisele ja konkurentsile. Kohasel juhul lisatakse komisjoni aruandele seadusandlik ettepanek, mis võib hõlmata ka selliste riigisiseste litsentsimiskordade piiriülest mõju.

3. PEATÜKK

Audiovisuaalteostele ligipääs ja nende kättesaadavus nõudevideoplatvormide kaudu

Artikkel 13

Läbirääkimiste kord

Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoteenuste kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi või vahendaja abile. Liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks loodud või määratud erapooletu organ ja vahendaja abistavad pooli läbirääkimistel ja aitavad neil jõuda kokkuleppele, sealhulgas tehes neile kohasel juhul ettepanekuid.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud organist või vahendajast hiljemalt 7. juunil 2021. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada vahendaja abi, tuleb komisjonile võimaluse korral teatada vähemalt allikas, kust saab teavet usaldusväärsete vahendajate kohta.

4. PEATÜKK

Üldkasutatavad kujutava kunsti teosed

Artikkel 14

Üldkasutatavad kujutava kunsti teosed

Liikmesriigid näevad ette, et kujutava kunsti teose kaitse kehtivusaja lõppedes ei kehti autoriõigus ega autoriõigusega kaasnevad õigused ühegi kõnealuse teose reprodutseerimisel saadud materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui reprodutseerimise tulemusel saadud materjal on originaalne selles mõttes, et see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.

IV JAOTIS

MEETMED AUTORIÕIGUSE SEISUKOHAST HÄSTI TOIMIVA TURU SAAVUTAMISEKS

1. PEATÜKK

Õigused väljaannete puhul

Artikkel 15

Ajakirjandusväljaannete kaitse veebis toimuva kasutuse puhul

1. Liikmesriigid näevad liikmesriikides asuvatele ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ette direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2 sätestatud õigused nende väljaannete kasutuseks veebis infoühiskonna teenuste osutajate poolt.

Esimeses lõigus sätestatud õigusi ei kohaldata ajakirjandusväljaannete eraviisilisele ja mittekaubanduslikule kasutamisele üksikkasutajate poolt.

Esimeses lõigus sätestatud õigusi ei kohaldata hüperlinkimisele.

Esimeses lõigus sätestatud õigusi ei kohaldata ajakirjandusväljaannetest võetud üksikute sõnade või väga lühikeste väljavõtete kasutamise suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud õigused ei muuda ega mõjuta mis tahes viisil ajakirjandusväljaandes avaldatud teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õiguses. Lõikes 1 sätestatud õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.

Kui teos või muu materjal avaldati ajakirjandusväljaandes lihtlitsentsi alusel, ei tohi lõikes 1 sätestatud õigustele tuginedes takistada teistel volitatud kasutajatel selle kasutamist. Lõikes 1 sätestatud õigustele tuginedes ei tohi takistada nende teoste või muu materjali kasutamist, mille kaitse kehtivusaeg on lõppenud.

3. Seoses käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õigustega kohaldatakse mutatis mutandis direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8, direktiivi 2012/28/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1564 (19).

4. Lõikes 1 sätestatud õigused kaotavad kehtivuse kaks aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates ajakirjandusväljaande avaldamise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Lõiget 1 ei kohaldata ajakirjandusväljaannete suhtes, mis avaldati esmakordselt enne 6. juunit 2019.

5. Liikmesriigid näevad ette, et ajakirjandusväljaannetes avaldatud teoste autorid saavad asjakohase osa tulust, mida ajakirjandusväljaannete kirjastajad saavad infoühiskonna teenuste osutajatelt nende ajakirjandusväljaannete kasutamise eest.

Artikkel 16

Õiglase hüvitise taotlemine

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse osale hüvitisest teose kasutamise eest üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames.

Esimene lõik ei piira liikmesriikides praegu ja tulevikus kehtiva üldsusele laenutamise õiguse kohaldamist.

2. PEATÜKK

Kaitstud sisu teatav kasutamine veebipõhiste teenuste puhul

Artikkel 17

Kaitstud sisu kasutamine veebisisu jagamise teenuse osutajate poolt

1. Liikmesriigid näevad ette, et kui veebisisu jagamise teenuse osutaja annab üldsusele juurdepääsu tema kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teostele või muule kaitstud materjalile, tähendab see nende üldsusele edastamist või üldsusele kättesaadavaks tegemist käesoleva direktiivi tähenduses.

Selleks peab veebisisu jagamise teenuse osutaja saama õiguste omajatelt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud loa, näiteks litsentsilepingu sõlmimisega, teoste või muu materjali üldsusele edastamiseks või üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

2. Liikmesriigid näevad ette, et kui veebisisu jagamise teenuse osutaja on saanud loa, näiteks litsentsilepingu sõlmimisega, hõlmab see luba ka teenuse kasutajate tegevust, mis kuulub direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 kohaldamisalasse, kui see ei toimu ärieesmärgil ega too olulist tulu.

3. Kui veebisisu jagamise teenuse osutaja tegeleb üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemisega käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel, ei kohaldata käesoleva artikliga hõlmatud juhtudel direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõikes 1 kehtestatud vastutuspiiranguid.

Käesoleva lõike esimene lõik ei mõjuta direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõike 1 võimalikku kohaldamist nende teenuseosutajate suhtes eesmärkidel, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

4. Kui luba ei anta, vastutavad veebisisu jagamise teenuse osutajad autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali loata üldsusele edastamise, sh üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, kui teenuseosutajad ei suuda tõendada, et nad:

a)	tegid suurimaid võimalikke pingutusi, et luba saada ja

b)	püüdsid rangeid tööstusharu ametialase hoolikuse nõudeid järgides igati tagada, et konkreetsed teosed ja muu materjal, mille kohta nad on saanud õiguste omajatelt asjakohast ja vajalikku teavet, ei oleks kättesaadavad, ning igal juhul

tegutsesid pärast õiguste omajatelt piisavalt põhjendatud teate saamist kiiresti, et muuta teatatud teosed või muu materjal kättesaamatuks või kõrvaldada oma veebisaitidelt ning tegid kooskõlas punktiga b suurimaid võimalikke pingutusi, et takistada teatatud teoste või muu materjali üleslaadimist tulevikus.

5. Selle kindlaks tegemiseks, kas teenuseosutaja on täitnud oma lõikest 4 tulenevaid kohustusi, tuleb proportsionaalsuse põhimõtet arvestades võtta muu hulgas arvesse järgmist:

a)	teenuste liik, tarbijad ja maht ning teenuse kasutajate poolt üles laaditud teoste või muu materjali liik; ning

b)	sobivate ja tõhusate vahendite maksumus ja kättesaadavus teenuseosutajale.

6. Liikmesriigid näevad ette, et uute veebisisu jagamise teenuse osutajate puhul, kelle teenused on olnud liidus üldsusele kättesaadavad vähem kui kolm aastat ja kelle aastakäive, mis on arvutatud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (20) kohaselt, on alla 10 miljoni euro, piiratakse lõikes 4 sätestatud vastutuspõhimõtteid lõike 4 punktiga a ning neilt nõutakse, et nad tegutseksid pärast piisavalt põhjendatud teate saamist kiiresti, et muuta teatatud teosed või muu materjal kättesaamatuks või kõrvaldada oma veebisaitidelt.

Kui eelneva kalendriaasta andmete põhjal külastas selliste teenuseosutajate veebisaite keskmiselt enam kui viis miljonit üksikkülastajat kuus, peavad nad samuti tõendama, et nad tegid suurimaid võimalikke pingutusi, et mitte lasta edaspidi üles laadida teatatud teoseid ja muud materjali, mille kohta õiguste omajad on andnud asjakohast ja vajalikku teavet.

7. Veebisisu jagamise teenuse osutajate ja õiguste omajate vahelise koostöö tõttu ei tohi muutuda kättesaamatuks kasutajate poolt üles laaditud, sealhulgas erandi või piiranguga hõlmatud teosed või muu materjal, millega ei rikuta autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi.

Liikmesriigid tagavad, et kõikide liikmesriikide kasutajad saaksid veebisisu jagamise teenuste kasutajate loodud sisu üleslaadimisel ja kättesaadavaks tegemisel tugineda kehtivatele eranditele ja piirangutele järgneva suhtes:

a)	tsiteerimine, kriitika, retsensioon;

b)	kasutamine karikatuuris, paroodias või pastišis.

8. Käesoleva artikli kohaldamine ei tohi tekitada üldist jälgimiskohustust.

Liikmesriigid näevad ette, et veebisisu jagamise teenuse osutajad annavad õiguste omajatele viimaste taotlusel piisavalt teavet sellest, kuidas toimib lõikes 4 osutatud koostöö, ning teenuseosutajate ja õiguste omajate vahel litsentsilepingute sõlmimise korral teavet lepingutega hõlmatud sisu kasutamise kohta.

9. Liikmesriigid näevad ette, et veebisisu jagamise teenuse osutajad kehtestavad tõhusa ja kiire kaebuste lahendamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise korra, mida nende teenuste kasutajad saaksid kasutada siis, kui tekivad vaidlused nende poolt üles laaditud teoste või muu materjali kättesaamatuks muutmise või kõrvaldamise küsimustes.

Kui õiguste omajad nõuavad oma konkreetsete teoste või muu materjali kättesaamatuks muutmist või kõrvaldamist, peavad nad seda põhjendama. Esimeses lõigus osutatud korra kohaselt esitatud kaebusi menetletakse võimalikult kiiresti ning üles laaditud sisu kättesaamatuks muutmise või kõrvaldamise otsused tuleb inimese poolt läbi vaadata. Liikmesriigid tagavad õiguskaitsevahendina ka vaidluste kohtuvälise lahendamise. Need peavad võimaldama kaebusi erapooletult lahendada, ei tohi võtta kasutajatelt liikmesriigi õigusega tagatud õiguskaitset ega piirata nende tõhusat edasikaebeõigust. Eelkõige tagavad liikmesriigid kasutajatele õiguse pöörduda kohtu või muu asjaomase kohtuasutuse poole, et nõuda autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes erandi või piirangu kasutamist.

Käesolev direktiiv ei mõjuta õiguspäraseid kasutusviise, näiteks kasutamist liidu õiguses sätestatud erandite või piirangute alusel, ning ei tohi tuua kaasa üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist, välja arvatud juhul, kui see toimub kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ ja määrusega (EL) 2016/679.

Veebisisu jagamise teenuse osutajate tingimustes tuleb kasutajaid teavitada sellest, et nad võivad teoseid ja muud materjali kasutada vastavalt liidu õiguses autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes kehtestatud eranditele ja piirangutele.

10. Alates 6. juunist 2019 korraldab komisjon koostöös liikmesriikidega sidusrühmade dialooge, et arutada veebisisu jagamise teenuse osutajate ja õiguste omajate vahelise koostöö parimaid tavasid. Komisjon konsulteerib veebisisu jagamise teenuse osutajate, õiguste omajate, kasutajate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega ning annab sidusrühmade dialoogide tulemusi arvesse võttes välja käesoleva artikli kohaldamise suunised, eriti lõikes 4 osutatud koostöö kohta. Parimate tavade arutamisel tuleks muu hulgas eriti arvesse võtta vajadust leida tasakaal põhiõiguste vahel ning erandite ja piirangute kasutamist. Sidusrühmade dialoogi jaoks peavad kasutajate organisatsioonid saama veebisisu jagamise teenuse osutajatelt piisavalt teavet selle kohta, kuidas nad lõikes 4 sätestatud küsimustes praktikas toimivad.

3. PEATÜKK

Õiglane tasu autorite ja esitajate kasutamislepingutes

Artikkel 18

Õiglase ja proportsionaalse tasu põhimõte

1. Liikmesriigid tagavad, et autoritel ja esinejatel, kes oma teoste või muu materjali kasutamise ainuõigused litsentsivad või üle annavad, on õigus saada õiglast ja proportsionaalset tasu.

2. Lõikes 1 sätestatud põhimõtte rakendamiseks liikmesriigi õiguses võivad liikmesriigid kasutada erinevaid kordi, võttes arvesse lepinguvabaduse põhimõtet ning õiguste ja huvide õiglast tasakaalu.

Artikkel 19

Läbipaistvuskohustus

1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad isikutelt, kellele nad on oma õigused litsentsinud või üle andnud, või nende õigusjärglastelt korrapäraselt, ent vähemalt kord aastas, ning iga valdkonna eripära arvestades õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise, eelkõige kasutusviiside, kogu saadud tulu ja saadaoleva tasu kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud õiguste edaspidise all-litsentsimise korral saavad autorid ja esitajad või nende esindajad taotluse korral all-litsentsi omajatelt lisateavet juhul, kui nende esimesel lepingupartneril ei ole kogu lõike 1 kohaldamiseks vajalikku teavet.

Lisateabe taotlemise korral teatab esimene lepingupartner autoritele ja esitajatele, kes on all-litsentsi omajad.

Liikmesriigid võivad näha ette, et kõik esimese lõigu kohased taotlused all-litsentsi omajatele esitatakse kas otse või autori või esitaja lepingupartneri kaudu.

3. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja kõigis sektorites kõrge läbipaistvuse taseme tagamisel tõhus. Liikmesriigid võivad näha ette, et põhjendatud juhtudel, kui lõikes 1 sätestatud kohustusest tulenev halduskoormus kujuneks teose või esituse kasutusest saadava tuluga võrreldes ebaproportsionaalseks, piirdub see kohustus sellist liiki ja sellisel tasemel teabega, mida võib sellistel juhtudel mõistlikult eeldada.

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole kogu teost või esitust arvestades märkimisväärne, välja arvatud juhul, kui autor või esindaja näitab, et ta vajab ja taotleb teavet oma artikli 20 lõikest 1 tulenevate õiguste teostamiseks.

5. Liikmesriigid võivad näha ette, et kollektiivlepingutest sõltuvate või neile tuginevate lepingute korral kohaldatakse asjaomase kollektiivlepingu läbipaistvusnõudeid, kui need vastavad lõigetes 1–4 sätestatud kriteeriumidele.

6. Direktiivi 2014/26/EL artikli 18 kohaldamisel ei kehti käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustus lepingute suhtes, mille on sõlminud kõnealuse direktiivi artikli 3 punktides a ja b määratletud üksused või muud üksused, kelle suhtes kehtivad kõnealust direktiivi rakendavad liikmesriigi õigusnormid.

Artikkel 20

Lepingu kohandamise kord

1. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui puuduvad käesolevas artiklis sätestatud korraga võrreldavat korda pakkuvad kollektiivlepingud, saavad autorid ja esitajad või nende esindajad nõuda isikult, kellega nad on sõlminud lepingu nende õiguste kasutamiseks, või selle isiku õigusjärglastelt täiendavat, asjakohast ja õiglast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud direktiivi 2014/26/EL artikli 3 punktides a ja b määratletud üksused või muud üksused, kelle suhtes juba kehtivad kõnealust direktiivi rakendavad liikmesriigi õigusnormid.

Artikkel 21

Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus

Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 19 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 20 kohast lepingu kohandamise korda, võib kasutada vabatahtlikku vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust. Liikmesriigid tagavad, et autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid võivad algatada selliseid menetlusi ühe või mitme autori või esitaja konkreetse taotluse põhjal.

Artikkel 22

Tagasivõtmise õigus

1. Liikmesriigid tagavad, et kui autor või esitaja on teose või muu kaitstud materjaliga seotud õiguse litsentsinud või üle andnud ainuõigusena, võib ta litsentsi või üleantud õigused osaliselt või täielikult tagasi võtta, juhul kui teost või muud kaitstud materjali ei kasutata.

2. Liikmesriigi õiguses võib ette näha lõikes 1 sätestatud tagasivõtmise korda reguleerivad erisätted, võttes seejuures arvesse:

a)	eri valdkondade ja eri liiki teoste ja esituste eripära ning

b)	juhul, kui teos või muu materjal sisaldab mitme autori või esitaja panust, iga autori ja esitaja individuaalse panuse suhtelist tähtsust ning kõigi nende autorite ja esitajate õigustatud huve, keda tagasivõtmise korra kohaldamine teatava autori või esitaja poolt mõjutab.

Liikmesriigid võivad loobuda tagasivõtmise korra kohaldamisest juhul, kui teosed või muu materjal sisaldavad üldjuhul paljude autorite või esitajate panust.

Liikmesriigid võivad näha ette, et tagasivõtmise korda saab kohaldada üksnes teatava aja jooksul, kui selline piirang on põhjendatud valdkonna eripära või asjaomase teose või muu materjali liigi tõttu.

Liikmesriigid võivad näha autoritele või esitajatele ette võimaluse litsentsi või üle antud õiguste tagasivõtmise asemel lõpetada lepinguga antud õiguse kasutamine ainuõigusena.

3. Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 1 sätestatud tagasivõtmine on lubatud üksnes mõistliku aja möödumisel litsentsilepingu sõlmimisest või õiguste üleandmisest. Autor või esitaja teavitab isikut, kellele õigused litsentsiti või üle anti, ning määrab sobiva tähtaja, mille jooksul viimane saab litsentsitud või üleantud õigusi kasutada. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib autor või esitaja litsentsi või üle antud õiguste tagasivõtmise asemel lõpetada lepinguga antud õiguse kasutamise ainuõigusena.

4. Lõiget 1 ei kohaldata, kui õiguste kasutamata jätmine tuleneb peamiselt asjaoludest, mille muutmist autori või esitaja poolt võib mõistlikult eeldada.

5. Liikmesriigid võivad näha ette, et lõikes 1 osutatud tagasivõtmise korrast lahknevad lepingusätted kehtivad vaid juhul, kui need tulenevad kollektiivlepingust.

Artikkel 23

Üldsätted

1. Liikmesriigid tagavad, et autorite ja esitajate suhtes ei kehti lepingutingimused, mis ei võimalda järgida artikleid 19, 20 ja 21.

2. Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva direktiivi artikleid 18–22 ei kohaldata arvutiprogrammide autoritele direktiivi 2009/24/EÜ artikli 2 tähenduses.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Direktiivide 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ muutmine

1. Direktiivi 96/9/EÜ muudetakse järgmiselt:

artikli 6 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kasutamine toimub üksnes illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes, tingimusel et viidatakse allikale, ning sellises ulatuses, mis on vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/790 (*1) sätestatud erandeid ja piiranguid;

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).“;"

artikli 9 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	väljavõte tehakse üksnes kasutamiseks illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes, tingimusel et viidatakse allikale, ning sellises ulatuses, mis on vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks, ilma et see piiraks direktiivis (EL) 2019/790 sätestatud erandeid ja piiranguid;“.

2. Direktiivi 2001/29/EÜ muudetakse järgmiselt:

artikli 5 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

konkreetsed reproduktsioonid, mida teevad avalikud raamatukogud, haridusasutused või muuseumid või arhiivid ning mis ei ole otse ega kaudselt ette nähtud majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/790 (*2) sätestatud erandeid ja piiranguid;

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).“;"

artikli 5 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes, tingimusel et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu, ning ulatuses, mis on õigustatult vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks, ilma et see piiraks direktiivis (EL) 2019/790 sätestatud erandeid ja piiranguid;“

artikli 12 lõikele 4 lisatakse järgmised punktid:

„e)	uurida direktiivi (EL) 2019/790 ülevõtmise mõju siseturu toimimisele ning tuua välja võimalikud ülevõtmisraskused;

f)	lihtsustada teabe vahetamist asjaomaste õigusaktide ja kohtupraktika arengu ning liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2019/790 rakendamiseks võetavate meetmete praktikas kohaldamise kohta;

g)	arutada muid direktiivi (EL) 2019/790 kohaldamisega seotud küsimusi.“

Artikkel 25

Seos teistes direktiivides sätestatud erandite ja piirangutega

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite või piirangutega hõlmatud kasutusviiside või -alade puhul võtta vastu või jätta kehtima avarama sisuga õigusnormid, mis on kooskõlas direktiivides 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ sätestatud erandite ja piirangutega.

Artikkel 26

Ajaline kohaldamine

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide teoste ja muu materjali suhtes, mis on 7. juunil 2021 või pärast seda kaitstud autoriõigust käsitlevate liikmesriikide õigusnormidega.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta enne 7. juunit 2021 sooritatud toiminguid ega omandatud õigusi.

Artikkel 27

Üleminekusäte

Autorite või esitajate õiguste litsentsimise või üleandmise lepingute suhtes kohaldatakse artiklis 19 sätestatud läbipaistvuskohustust alates 7. juunist 2022.

Artikkel 28

Isikuandmete kaitse

Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames toimub kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ ja määrusega (EL) 2016/679.

Artikkel 29

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. juuniks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 30

Läbivaatamine

1. Mitte varem kui 7. juunil 2026 vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ja esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Hiljemalt 7. juuniks 2024 hindab komisjon artiklis 17 sätestatud vastutuspõhimõtete piiramist veebisisu jagamise teenuse osutajate puhul, kelle aastakäive on alla 10 miljoni euro ja kelle teenused on olnud liidus üldsusele kättesaadavad vähem kui kolm aastat, võttes arvesse artikli 17 lõiget 6, ning võtab vajaduse korral oma hindamise järeldustest tulenevaid meetmeid.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 32

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 17. aprill 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 125, 21.4.2017, lk 27.

(2) ELT C 207, 30.6.2017, lk 80.

(3) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. aprilli 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1).

(12) Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).

(18) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6).

(20) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 130

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 17. mai 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787, 17. aprill 2019, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/788, 17. aprill 2019, Euroopa kodanikualgatuse kohta ( 1 )	55
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/789, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ja muudetakse direktiivi 93/83/EMÜ ( 1 )	82
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/790, 17. aprill 2019, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ ( 1 )	92


	(1) EMPs kohaldatav tekst